Back to Down Under

Nonii nonii nonii, me ei jäänudki jalg üle põlve kahekümneks aastaks ootele, millal saabub õige aeg oma rännakute lõpuleviimiseks. Haarasime elul sarvist ja otsustasime selle õige hetke ise tekitada. Meie seekordne trip sai alguse 20. oktoobril Tallinna lennujaamast, kuhu Allani nimekaimust sõber meid turvaliselt kohale toimetas, veelgi suurema turvalisuse huvides kinkis ta meile kaasa pudeli Vana Tallinnat. Õnneks ei läinud meil seda sarnaselt ühe Delfi loo kangelasele Praha lennujaamas varaste tõrjumiseks vaja :)

Sõbrad Allanid:


Meie teekond kulges trajektooril Tallinn- Praha (Czech Airlines); Praha- Abu Dhabi (Czech Airlines); Abu Dhabi- Brisbane (Etihad Airways) vahepeatusega Singapuris. Lennusõit Austraaliasse läks meile maksma 625EUR nägu. Etihad Airways lennufirmat julgen küll kõigile soovitada- ülisõbralik ja professionaalne teenindus, rikkalik ja maitsev toit :)

Austraalia aja järgi laupäeva hommikul ca. kell 9.30 maandusime Brisbane`i, Austraalia suuruselt kolmanda linna, lennujaamas. Brisbane on ühtlasi Queenslandi osariigi pealinn ja see asub Austraalia idarannikul. Meiega koos tegid sama lennumaratoni läbi kolm Tartu noormeest ja kaks Saaremaa päritolu tütarlast. Nendega koos sõitsime ka oma esimesse ööbimispaika. Valisime Brisbane City piirkonnas viiest järjestikku asuvast backpacker`i hostlist (kus võivad vaid seljakottidega rändurid peatuda) alustuseks välja soodsaima variandi. Nädalavahetuse tõttu olid kõik hostlid täis ja saime viimased ööbimiskohad, kahjuks ka Allaniga eraldi tubadesse (öö maksis inimese kohta 22$, reklaami järgi pidi odavaim koht 17$ maksma). Minu tuba osutus tõeliseks peldikuks, kui mu kohvril ei oleks rattaid all olnud, oleks see arvatavasti tuppa astudes ehmatusest käest kukkunud ja kaane ka pealt visanud. Märksõnad räpane, lagunev ja lehkav.

Järgmisel hommikul korjasime oma asjad kokku ja kolisime maja edasi armsa Kadi poolt soovitatud Brisbanes City Backpackers hostlisse. Maja oli päris vinge, basseini, baari ja mitmete puhkekohtadega, lisaks tasuta wifi. Õnnetul kombel oli ka seal nädalavahetus ülerahvastatud ja saime viimased kohad 16-kohalisse tuppa (28$ öö). Toanaabriteks saime terve karja peamiselt Kanada päritolu poissmehi, kes pool ööd pidu panid. Sel põhjusel kolisime uuel hommikul taas maja edasi hostlisse nimega Woodduck (8-ne tuba, hind 25$ öö). Jäime sinna kaheks ööks peatuma ja saime ka korralikumalt magada, kui välja arvata asjaolu, et minu nari alumisel korrusel üks saksa värske paarike vaikselt seda vanainimeste asja püüdis harrastada ja vaevukuuldava puidukrigina ning õrna õõtsumise saatel uinuma pidin.




Päevasel ajal püüdsime veidi linna uudistada ja aktiivselt autot otsida, mis osutus ilma auto omamiseta päris raskeks tegevuseks. Keegi ju linna ühes kallimas piirkonnas meile sobivat autot ei oma ja kuulutuste järgi sobivad autod asusid meist enamasti 20-50km kaugusel, jala sinna just ei kõnni ja ühistranspordiga ei jõua ka kõiki kohti läbi sõita, seda nii rahaliselt kui ajaliselt. Lõpuks sai meil linnast nii villand, et lihtsalt viskasime seljakotid selga ja sõitsime riski peale rongiga veidi üle 50km Brisbane`i äärelinna ühte autot vaatama. Kindlasti anname oma blogi järgnevas postituses teada, kuidas meil selle auto ostmisega edeneb.

Brisbane City:


Muidu tundub Austraalias kõik vanaviisi olevat, oleme vaid märganud, et osad hinnad on pisut tõusnud võrreldes paari aasta taguse ajaga ja selles tõusus ei saa siin maal küll eurot süüdistada :) Ka kütus on kallimaks läinud (liiter maksab nüüd veidi alla 1,5$, st ca. 1,1 eurot), banaani kilohind on ka hetkel ehmatavalt kõrge (7,98$ kilo, ökovariant maksab ca. 12$ kilo).