pühapäev, 4. detsember 2011

Puuviljade kuningas

Juba viimased kolm nädalat ümbritsevad meid puuviljade kuningad: ühed populaarsemad troopilised puuviljad, mangod, mis on eriti hinnatud kõrge vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu.

Meie ellu tulid need puuviljad tänu Austraaliale, eelkõige tänu siinse piirkonna mangohooaja algusele, mis meile loodetavasti mõneks ajaks tööd annab ja toidu lauale toob. Mangod sümboliseerivad ühtlasi Austraalia suve, mille kestel erinevad sordid valmivad ja mil neid värskeid vitamiinipomme arvukalt poelettidel säramas võib näha. Siinsetes kauplustes müüakse mangosid tavaliselt tükikaupa, hetkel jääb ühe puuvilja hind sõltuvalt sordist, suurusest ning kvaliteediklassist 1,5-4$ piiridesse.

Tutvusin seda teemat kirjutades pisut lähemalt mangode kasulikkusega ja neid puuvilju ülistavatel lausetel ei näi lõppu olevat. Tundub, et mangod siiski väärivad puuviljade kuninga nime kandmist. Juba üksainus mango pidavat täitma täiskasvanud inimese päevase C-vitamiini ja beetakaroteenivajaduse mitmekordselt. Tänu sellele saab neist abi mitmesuguste naha ja juuksehädade korral, sh juusteharvenemine, sügelev peanahk, rabedad küüned jms. Kõrge luteiini ja zeaxantiini sisaldus aitab kaitsta nägemist ning on abiks kuivade silmade sündroomi korral. Viljades sisalduv beetakaroteen aitab võidelda vähiga ja kaitseb immuunsüsteemi. Lisaks sisaldavad mangod järgnevaid elutähtsaid mineraale: rauda, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, kaaliumit jms. Taastamaks soolade, vitamiinide ja energia taset, soovitatakse mangosid süüa ka pärast füüsilist treeningut. Lisaks väidab üks Ameerika tervisekonsultant, et mangod täiustavad isegi seksielu. Seda tänu igas viljas sisalduvale kõrgele E-vitamiini tasemele, mis hoiab hormonaalsüsteemi ärkvel. ...jnejne... tundub, et igaüks meist leiab oma põhjuse, miks seda puuvilja sööma peaks, nii et vutt-vutt poodi mangosid ostma. Enne sööma asumist veel üks hoiatus, nimelt soovitatakse kõhuvalude vältimiseks tundliku maoga inimestel peale mango söömist paari tunni jooksul piima ja alkoholi mitte tarbida.


Oleme oma rännakutega jõudnud Mareebasse, väikesesse Põhja-Queenslandi linnakesse, mille ümber asub palju mangoistandusi. Saime tööle mangofarmi lattu öisesse vahetusse. Meil pakitakse nii enda kui ka teiste istanduste vilju. Tänu laotööle pääsesime põletava päikese, ligi 30 kraadise kuumuse käes mangode korjamisest ja nende puuviljade happelise vedelikuga kokkupuutumisest. Mangode hape kõrvetavat kätele haavasid ning lisaks pidavat paljud töötajad neid vilju korjates allergia käes vaevlema.


Farm, mille heaks töötame, on kaasaegne ja korralik, tööle eelnes koolitus ja väljaõpe. Enne minuni jõudmist läbivad mangod korraliku pesu, seega alates minust enam keegi mangode happelise vedelikuga kokku puutuma ei pea. Minu tiitel - the grader- sisaldab endas liini ühte tähtsamat kohustust, pean kõik liinil olevad mangod vastavalt defektide esinemisele ja defekti suurusele klassidesse jagama ja seda väga kiire tempo juures. Erinevate sortide ja farmide puhul on liigitus erinev, enamasti jaotan mangod kolme, vahel ka nelja klassi (esimene, st premium klass, teine klass ja töötlemiseks minevad mangod). Töö on päris kiire ja raske ning vahetuse jooksul käib minu käte alt läbi ca. 50 tonni mangosid. Olete te kunagi proovinud 12 tundi järjest kiiresti käsi liigutades järgemööda raskusi tõsta ning seda juba pisut valulikuks muutunud kätega? Midagi nauditavat selles igatahes pole. Selline see Austraalia elu ongi, kõik tuleb ise järele proovida. Õnneks lubas omanik mulle pikkade vahetuste korral ühe abilise eraldada, mis teeks minu töö oluliselt lihtsamaks. Seega ei kavatse ma veel oma pead norgu lasta ega alla anda :)


Vastavalt minu jagamisele liiguvad mangod mööda liini edasi, kuni masin iga puuvilja ära kaalub ja kaalu järgi õigele pakkijale edastab. Pakkijateks on meie farmis vaid taivaanlastest noored. Üldse töötab meie vahetuses kokku 20 inimest, neist 15 taivaanlased, 2 eestlast (meie), 2 kanadalast ja üks kohalik järelvaataja/juhendaja. Peale pakkimist pannakse mangodele kleepsud peale ja kõik kastid jagatakse vastavalt puuviljade klassile ja suurusele alustele. Nüüd saavad alguse Allani töökohustused, milledeks on aluste nummerdamine, kõigi seal olevate kastide skänneerimine, aluste transportimiseks ettevalmistamine, külmkappi viimine ja kontroll. Allan on oma töökohustustega väga rahul ja kurdab vaid füüsilise koormuse vähesuse üle. Nagu öeldakse, elus peab kõik tasakaalus olema.

Hooaja alguse venimise tõttu oleme paari nädala jooksul vaid üksikud päevad töötada saanud, järgmisest nädalast hakkame tegema järjestikuseid 12-tunniseid vahetusi, meie tööpäev algab kell 6 õhtul ja lõpeb kell 6 hommikul, mil päevavahetus liini üle võtab. Öösel on hea rahulik tööd teha, kuumus ei tee liiga ja laos liigub vähem rahvast. Kogu meie vahetus elab ühes Mareeba karavaniparkidest, kus meie kahe privileegiks on oma pisikese maja omamine. Majutus on Aussis kallis, nädala eest maksame kahepeale kokku 240$. Ööpäevaringse liinitöö tagamiseks viiakse meid tööle ja tuuakse töölt spetsiaalselt meie jaoks reserveeritud bussiga, mille eest maksame kumbki 12$ tööpäeva kohta. Hetkel pole me veel midagi oma reisifondi koguda jõudnud, kuid oleme väheste tööpäevadega vähemalt majutuse ja söögi tasa saanud. Tasuga oleme rahul, ühe töötunni eest saame kätte ca.13$ (koos maksudega on tunnitasu ca. 19$). Meie töö peaks läbi saama juba uue aasta alguses, seega kui kõik hästi läheb, ohverdame oma reisifondi huvides Sydney aastavahetuse plaanid ja rõõmustame end hiljem hoopis reisiga läbi Austraalia tõelise outbacki. :)


Mangosort, millega siiani põhiliselt tegelenud oleme, kannab nimetust Calypso. Selle sordi viljad on väga õhukese seemnega, viljaliha on magus, mahlane ning väheste kiududega. Pean tunnistama, et isegi mina, kellele varem mangod üldse meeltmööda polnud, olen hakkanud neid vilju sööma ja hindama.

Mangohooaja algus on Mareeba piirkonda kohale meelitanud ka suure hulga eesti noori, toidupoes enam väga tihti ilma eestlasi kohtamata või eesti keelt kuulmata käia ei saa. Meil eestlaste vastu mingisugust foobiat tekkinud pole ja neid on alati südantsoojendav kohata. Ühes siinses mangofarmis elab ja töötab hetkel väidetavalt 20 eestlast ja lähinädalal liitub nendega veel umbes sama palju. Tundub, et eestlased on siin heas kirjas ja see farm pidavatki just meie rahvuse esindajaid eelistama. Lisaks pidi eestlasi teisteski lähipiirkonna farmides töötama. Ka meie elupaigas peatub juba pikemat aega kaks eesti noormeest, kuid neid me veel kohanud pole. Seega sellise pisikese linnakese kohta on siin ikka jube palju eesti noori küll, kindlasti rohkem kui nii mõneski Eesti külas. Ja kes tahab nüüd mõelda, et Austraalia on väike ja eestlasi pilgeni täis, siis selle illustreerimiseks järgnev pilt:


Kindlasti on eestlasi, nagu ka kõiki teisi noori working holiday viisaga rändureid, lihtsam kohata just populaarsetes farmipiirkondades. Tõttöelda teistes kohtades neid väga kohanud polegi.

Veel mõned faktid elust enesest:
2011 aasta seisuga elab maailmas kokku ca. 6,98 miljardit inimest. Elanike arvu poolest juhib maailma edetabelit Hiina, kus elab ca. 1,34 miljardit inimest (2010 seisuga), teisel kohal on India 1,21 miljardi inimesega (2011 seisuga) ja kolmandal kohal on USA vaid 312 miljoni inimesega. Kokku sisaldab minu vaadeldud edetabel 234. riiki ja iseseisvat territooriumi.

Austraalia paikneb 22,78 miljoni elanikuga 52. kohal (ilma ränduriteta muidugi) ja Eestile kuulub hetkel ca. 1,34 miljoni inimesega 152 koht. Euroopa Liidus elab 2011 aastal hinnanguliselt kokku umbes 502 miljonit inimest.

Huvitav on võrrelda ka rahvastiku tihedust. Kui Austraalias elab ruutkilomeetri kohta 2,8 inimest, siis Eestis 29 inimest ja Euroopa Liidus keskmiselt 116,2 in/km2. Suurima elanike arvuga riigis, Hiinas, elab 139,6 in/km2 ja Indias koguni 366,5 in/km2. Pole siis ime, et hindud enam oma maale ära ei mahu ja vägisi ennast Austraaliasse pressivad. Kahjuks ei suuda nad siinse keskkonnaga kohaneda ega soovi siinsesse ühiskonda sulanduda, mistõttu nad aegajalt mässavad ning nõuavad oma õigusi. Minnes oma blogi algse teema juurde tagasi, siis mangokasvatus sai alguse ligi 4000 aastat tagasi just Indiast, kust see ka ülejäänud maailma levinud on.

4 kommentaari:

  1. Hei, rõõm jälle lugeda teie postitusi. Ma ikka katsun vähemalt nädalas pilgu peale heita, et kas juba on uusi jutte tekkinud :)
    Mangod on tõsiselt head asjad tõesti - kuid mitte eestis. Siin nad maitsevad nagu kuuseokkad ja on seest sageli rohelised, seega soovitan siin mitte poodi tormata.
    Ainuke koht, kus tasub neid osta, on soojal maal. Jooksin ise ka poodi kui olin soojal maal mango ära maitsnud. Kuid mälestuseks see maitse jäigi.
    Outbacki minek on super idee :) tehke palju pilte! Edu ja pidage 12h vahetustes vastu.

    Tsau

    VastaKustuta
  2. Aitäh kallis Laydike, tore, et meie blogil silma peal hoiad ja meile kaasa elad :)

    Jep, mulle on ka tundunud, et Eestisse tuuakse tavaliselt veidi kehvemaid puuvilju, seda peamiselt kvaliteedi mõttes, millest kindlasti ka sisseostuhind sõltub. Arvatavasti eelistatakse ka sorte, mis järelküpsevad pikal teekonnal. Tõttöelda pole me peale viinamarjaistanduses töötamist Eestist kordagi viinamarju ostnud, sest juba välimus on eemaletõukav olnud (enamasti Thompsoni sordi osas). Meie istanduses lihtsalt jäeti sellised marjad korjamata või visati minema, missugused Eestis poelettidel on.

    Äkki tuuakse Eestisse neid metsikuid mangosid, mille maitse kultuurmangodega tõesti võrreldav pole. Lisaks on Eestis saadaolevaid mangosid süües tugevalt tunda mangokiudusid, mis sõltub juba sordist.

    Poes mangosid valides tuleks vaadata, et mango põsed oleksid ümarad, mitte skinnid, see näitab küpsust. Lisaks peaks küps mango vajutades veidi elastne olema. Pooltoorel mangol võib vabalt toatemperatuuril küpseda lasta ja täisküpset mangot võib külmkapis mitu nädalat säilitada. Kindlasti ei tohiks mangot kilekotis hoida.

    Mis mind kauplustes veel seoses puuviljadega väga häirinud on, on see, et paljud kauplused ei lisa puuviljade juurde SORDI nime. Üks sort võib mulle maitseda, teine üldse mitte, et tegemist on mangoga, seda näen ma juba ise ka, minu jaoks sellest ei piisa. Juba see on kõva näitaja olnud, kui viinamarjade juurde on märgitud, kas tegemist on seemnetega või seemneteta sordiga. Keegi ei lähe ju autot ka ostma ainult teadmisega, et see on tehtud Jaapanis või Saksamaal. See on minu arvamus :)

    VastaKustuta
  3. Eestis on kohustuslik kirjutada puuvilja juurde sort ja klass. Kui seda ei ole kirjutatud, siis võib esitada kaebuse ja Tarbijakaitse ametnik tuleb kohale ja teeb kas kaupluse töötajale, kes puuvilja välja pani või ettevõttele trahvi. Oleneb, kelle süü on. Sellega igavene kammajaa oli, kui ise veel kaupluses töötasin. Sordid vahetusid pidevalt. :S

    VastaKustuta
  4. Hei! Kas teil on ka selle farmi kontaktid alles?:)

    VastaKustuta