Viinamarjaidüll ja hetked meie elust

Möödunud naistepäeva tähe all tahaksin teile taas tutvustada ühte siinset erakordset ja erilist naist- meie Elina`t. Sel korral küll natukene teisel kombel kui varem. Nimelt kaasati Elina Murray Darlings nimelisse multi-meedia projekti, mis koondab endast lugusid erakordsetest naistest, kes elavad Austraalia kahe suurima jõe (Murray ja Darlingu) läheduses. Hetkel on selle projekti raames tehtud lugusid 15-ne erineva inspireeriva naisega, kellest üks on meie jaoks eriti oluline. Vajutades SIIA avaneb teil kõigil võimalus meie Elinaga tuttavamaks saada. Tegemist on 8-minutilise videoga, kus ta räägib veidi endast, oma traditsioonidest ja otse loomulikult toidust. Suurem osa klipist ongi filmitud Elina toidukuningriigi keskmes, nende armastatud sahvris ja väliköögis. Aegajalt on kaadris ka peremees Gino ja mõnel sekundil on näha ka veiniklaase kokku löövat perepoeg Piero`t. Mõnusat nautimist teile kõigile!

Meie elu siin rohelisel mandril kulgeb endisel kombel, püüame veel mõned nädalad tööd teha, et siis jälle edasi reisida. Hetkel on meil käsil viinamarjakobarate kuivatamine. Tegemist on ühe erilise ja eksklusiivse tootega, mis näeb serveerides väga efektne välja ja annab toidulauale palju jumet juurde. Protsess lõpp-produkti saamiseks on üsna pikk ja kulukas. Esmalt tuleb kõik marjad korrektsete kobaratena puudelt ära korjata, seejärel laome kõik kobarad kokkulepitud viisil ükshaaval puidust alustele eemaldades koledad marjad. Nüüd on käes üsna tavatu kuivamisprotsessi järg, kus peremees torniks laotud viinamarjadega alused ise projekteeritud ja ehitatud kuuma õhu tunnelisse lükkab. Nimetatud tunnel kiirendab kuivamisprotsessi, hoiab eemale putukaid ja võimaldab täielikult hoiduda kemikaalide kasutamisest. Rõõm on mainida, et eranditult kõik Tabletop Grapes tooted on väga kõrge kvaliteediga ja kemikaalivabad.


Kui marjad on tunnelis õige kuivuse saavutanud, tuuakse alused välja. Kobarad on sel hetkel väga rabedad ja ka õrnast puudutamisest võivad sealt marjad küljest kukkuda. Sel põhjusel pritsin kõiki kobaratega täidetud aluseid mitmeid kordi veega, kuhu on sisse segatud väike kogus lõhnatut ja värvitut glütserooli, mis on tuntud oma niiskusthoidva toime poolest. Olenevalt õhuniiskusest ja muudest teguritest pritsin marju neli kuni seitse korda kuni kobarad on elastsed ja ei purune. Minu jaoks on veel üsna keeruline aru saada, kuna on saavutatud see kõige õigem ja parem niiskuseaste, mille järel võib alata pakkimisprotsess. Pakime käsitsi ükshaaval kõiki kobaraid üle vaadates vajadusest tulenevalt kas suurematesse või väiksematesse kastidesse. Tulenevalt tellimustest pakitakse neid hiljem ümber ka väikestesse kotikestesse.


Viimane pilt pärineb lehelt www.tabletopgrapes.com.au

Meie praegusteks elukaaslasteks ja naabriteks on lisaks varasemas teemas mainitud itaalia poissmeestele ka üks prantsuse tüdruk ja poiss (Dimitri ja Marlene). Kuna kõik toad on täis, elavad nad maja kõrvale pargitult oma minibussis ja viivad oma unistust täide. Saime teada, et kõikide prantslaste unistuseks on osta oma väike buss ja sellega mööda maid ringi reisida. Arvatavasti sel põhjusel olemegi alati just bussidega reisivaid prantslasi kohanud, kuigi enamus teisi bäkkareid sõiduautosid eelistavad. Meie lähirahvustest rääkides, oleme mõned päevad töötanud koos meie teises istanduses tööle asuvate rootslasega. Brisbane hostlis kohtasime kunagi ka Soomest pärit tütarlast, rohkem pole Skandinaavlasi ja muid lähinaabreid meie teele juhtunud.

Vasakult Alessandro, Mattia, Marlene, Lorenzo ja Attila:

Tahtsin veel ära mainida, et vaatasime Allaniga ühel õhtul imearmast romantilist komöödiat „Letters to Juliet“ (2010), mille peaosas mängib Austraaliast pärit näitleja Christopher Egan, keda nooremana mitmed aastad ka Eestis näidatavas Austraalia teleseriaalis „Home and Away“ Nick`i nimelise poisi rollis võis mängimas näha ja kes nüüd Hollywoodis püüab läbi lüüa. Kuigi kogu film, sh jutustatav lugu ja näitlejatööd (naispeaosas vapustav Amanda Seyfried) mulle hirmsasti meeldisid, ei tahtnud ma mitte sellest rääkida. Tahtsin hoopis mainida, et filmi tegevuskohast tulenev itaalia hõng ja lõpuosast pärinevad viinamarjaistandused meenutasid mulle kangesti meie praegust elu ja siinset õhustikku. Võib-olla ka sel põhjusel jättis see film mulle tugeva mulje ja läks hinge. Ilus lugu!

Hiljem järele mõeldes tundusid nii Elinast tehtud videoklipp kui ka film „Letters to Juliet“ (tõlkes „Kirjad Juliale“) meie jaoks oma õhustikult küllaltki sarnased. Mõlemas filmis oli tähtis roll itaalia toidul, selle valmistamisel ja nautimisel, rääkimata meie jaoks ära tuntavatest karakteritest ja paikadest. Tundsime mõlemas filmis ära osakesi oma igapäevasest elust, siin kogetust ja nähtust :)


Vaade viinamarjaistandustele meie pererahva terrassilt. Pilt pärineb lehelt www.tabletopgrapes.com.au

Meie täiendatud pildialbumiga saate tutvuda vajutades SIIA