Pealinn Canberra ja suurlinn Sydney

Meie ärasaatmine koduseks saanud viinamarjaistandusest ja oma räämas majast oli vaikne ning südamlik. Jätsime oma siinse mandri perega hüvasti ning suundusime pikale bussiretkele, mis viis meid Austraalia bürokraatia keskusesse, Canberrasse. Daria tuli meid ära saatma ja tema soe kallistus tõi pisarad silma. Võtsime endaga kaasa ka pererahvapoolsed lahked sõnad ja kallistused ning teadmise, et võime oma armsasse Aussi kodusse alati tagasi minna ning oleme seal vägagi oodatud.

Öine bussireis Canberrasse oli ligi 12 tundi pikk ning sisaldas kahte 40 minutilist peatust. Lootsin enamuse sõiduajast magades üle elada, kuid see osutus jaheda õhu tõttu suhteliselt võimatuks ettevõtmiseks. Ei saa ju magada, kui sul on külm. Õnneks pandi teisel sõidupoolel soojendus tööle ja suutsin lühikesi uinakuid teha. Kuigi ilmunud oli uus raskendav asjaolu, värskelt vahetunud bussijuht ajas terve tee temperamentselt ning kohati kriiskava häälega juttu ühe malaisia päritolu reisijaga, kelle tugeva aktsendiga kõne pidevalt üles ehmatas.

Kohale jõudes võtsime endale üheks ööks toa linna keskel asuva Civic nimelise väga viisaka baari ülemisel korrusel (kokku 60$ öö). Hoolimata mitmete inimeste arvamusest, et tegemist on väga mõttetu sihtkohaga ning täieliku Austraalia bürokraatiakeskusega, tahtsime siiski selle maa pealinna tiitlit kandvast linnast kiire ülevaate saada. Canberra valiti Austraalia pealinnaks, kuna ei suudetud otsustada, kas pealinnaks peaks saama Sydney või Melbourne. Canberra paikneb nimetatud kahe suurlinna vahel ning elanikke on seal hetkel ligi 360 000. Linn oli väga puhas, hästi planeeritud ja skandinaavialik ning tundsime ennast seal üsna koduselt. Mitmel pool võis kohata huvitavaid ning pilkupüüdvaid detaile, nt erilised purskkaevud, järsul kallakul asuv pink, kaunistatud veeäravoolu luuk jne. Nägime ohtralt jalgrattureid ning rattateede võrgustik tundus olevat vägagi muljetavaldav. Tundus, et seda linna ei sallitagi pigem sealse suure bürokraatiamasina tõttu, elamiseks ei tundunud see üldsegi mitte paha paik olevat.


Canberra südamesse on koondatud arvukalt erinevaid muuseume ja kunstigaleriisid. Meie võtsime oma päeva eesmärgiks külastada kahte selle linna olulist vaatamisväärsust. Esimesena jalutasime Austraalia Parlamendihoone juurde ja pääsesime külastama seal asuvaid olulisemaid saale. Austraalia uus parlamendihoone avati 1988 Inglise kuninganna poolt ning valmimishetkel oli see väidetavalt maailma kalleim ehitis. Peahoone on ehitatud osaliselt mäe sisse (Capital Hill) ning sinna sisenedes võtavad sind vastu fuajees asuvad marmorist trepid ja sambad. Uudistasime hoones asuvaid portreesid ja muid kunstilisi ning ajaloolisi väljapanekuid, jalutasime suures saalis, põikasime sisse senati ja esindajate koja saalidesse ning puhkasime jalgu parlamendihoone katuseterrassil.



Oma kultuurse päeva teise osa veetsime Austraalia Rahvusmuuseumis. Sissepääs sinna oli prii ning muuseum oli üles ehitatud kui rännak läbi Austraalia erinevate eluperioodide alustades aborigeenide kultuuri tutvustamisest kuni hilisemate sisserändajateni ning nende lugudeni. Iga konkreetse loo või eluetapi juures olid eksponeeritud seda ajajärku iseloomustavad detailid. Muuseum oli üsna mitmekülgselt üles ehitatud, lisaks kirja pandud lugudele ja väljapanekutele võis vaadata videosid või kuulata erinevatest ajajärkudest pärinevaid helisalvestisi. Erinevalt Austraalia ühe ikooni, Uluru, juures asuvast aborigeenide kultuurikeskusest, oli selles muuseumis ka aborigeenide kultuuri oluliselt huvitavamalt, intelligentsemalt ning mitmekesisemalt kujutatud.

Õhtul jalutasime erinavaid sõjamälestusmärke koondaval memoriaal-alleel ning otsustasime, et oleme olulisema ära näinud ning midagi palju rohkemat sellel linnal meile pakkuda ei ole. Tegelikult ei olnud Canberras midagi nii erilist, mis eriti soojalt meelde jääks või mille pärast soovitaksin just seda linna külastada. Järgmisel hommikul istusime Sydneysse viiva bussi peale ja alustasime teekonda meie seekordse Austraalia tripi viimase sihtkoha suunas. Bussid Canberrast Sydney`sse väljusid iga tunni aja tagant ja pilet maksis keskmiselt 35 dollarit. Meie seekordne bussireis oli 3,5h pikk ja varasemast oluliselt mugavam. Bussis olid turvavöödega nahkistmed, õhk oli pisut soojem ning ülisõbralik ja viisakas bussijuht tutvustas ennast kõigile ning soovis nii reisi alguses kui lõpus igasuguseid häid soove. Juba palju parem kogemus.


Oli kohe tunda, et jõudsime suurlinna, tänavad olid närvilisi inimesi paksult täis ja kõik kiirustasid kuhugile. Sydney tänavapildis tundus olevat asiaate umbes sama palju kui valgeid. Asiaatide eriliselt suurt osakaalu oli märgata loomulikult sealse hiinalinna kitsastel tänavatel jalutades. Meie seekordne seljakotirändajatele mõeldud elupaik asuski hiinalinna külje all, busside ja rongide keskjaama lähistel. Võtsime endale kaheinimese toa ja meie tagasihoidlik elamine meenutas mulle minu kunagist Tallinna kesklinnas asuvat räämas ühikat. Kõige suurem vahe seisnes selles, et Tallinnas maksin kuu aja elamise eest sama hinna, mis Sydney odavas hostlis ühe ööpäeva kohta välja pidin käima (ca. 34$ inimene). Meie elupaiga peamisteks puudujääkideks oli pisut kehvavõitu vedrumadrats, katkise klaasiga aken, kust sügisene jahe õhk julgelt sisse puhkus ning maja kohatine räpasus. Asukoht see-eest on täitsa suurepärane, pilvelõhkujate vahel jalutades jõudsime ca. 10 minutiga Sydney Darling Harbour`isse ning kuulus ooperiteater ja sild jäid ca. 30 minutilise teekonna kaugusele.

Esimesel päeval tutvusime ümberkaudse elu-oluga ning jalutasime Darlingu nimelises sadamakompleksis. Kogu kompleks tundus kui ühtne tervik, kust võis leida ilusaid pargialasid ja purskkaevusid. Sinna olid koondatud konverentsikeskused, hotellid, kaubandus ja söömiskohad ning city jäi sealt vaid mõnesaja meetri kaugusele. Ja mis eriti märkimisväärne, kogu see territoorium oli loodud jalakäijate jaoks ning oli autovaba. Suured maanteed ületasid seda ala mõnikümmend meetrit kõrgemalt. Eeldused sarnase kompleksi koondamiseks on ka Tallinnal olemas ning meie sadamaala planeerimisel tasuks kindlasti Sydney`st eeskuju võtta. Jalutasime selles kompleksis mitmel õhtul ning nautisime ilusaid vaateid tuledes city`le, jõele ja sadamale. Samas korraldatakse ka mitmeid suuremaid üritusi, nt esimestel Sydney`s veedetud õhtutel saime seal osa tsirkusefestivalist.


Teise päeva eesmärkideks võtsime selle linna kõige kuulsamad vaatamisväärsused, Sydney ooperimaja ja Harbour Brigde`i külastamise. Mõlemad need asusid The Rocks nimelises linnajaos, mis on ühtlasi ka Sydney vanim linnaosa. Jalutasime üle kuulsa silla, nautisime sealseid vaateid ja tegime sellest kõigest endale mälestuseks mõned pildid.


Nimetatud sild on Sydney võimsa aastavahetuse ilutulestiku süda, mis valmis 1932. aastal. Hiljem uudistasime ooperimaja ning jalutasime city ääres asuvas suures kuninglikus botaanikaaias, kust avanesid ilusad vaated nii sillale kui ooperimajale.


Õhtul sõitsime bussiga Sydney ühe kuulsaima ranna, Bondi beach`i lähistele. Päikese loojangu ajal jalutasime Bronto rannast Bondi beach`ini mööda ookeaniäärset imeilusate vaadetega jalgrada ja lihtsalt nautisime mõnusat kahekesi olemist.


Pimeduses jõudsime jalutades Rose bay laheni, kust paadiga ooperimaja juurde tagasi sõitsime. Kuna tahtsime hirmsasti ooperimajast, city`st ja sillast ilusaid öiseid pilte saada, sõitsime kohe ka järgmise paadiga peatuse võrra üle lahe edasi. Huvitav oli see, et viimasest peatusest maha minnes ei olnud meil kellelegi pileti eest maksta, seega saime oma öised paadisõidud täiesti priilt kätte.


Ilm Sydneys muutus sügisemaseks, järgnevatel päevadel oli hulka tuulisem ja vihmasem, soojakraade max. 18. Plaanisime algul ära näha ka kesklinnast ca. kahe tunni sõidu kaugusel asuva „Summer Bay“, mis asub Palm beach`il. See koht on kuulsa Austraalia sarja „Home and Away“ üks põhilistest võttekohtadest. Eelmistest aktiivsetest päevadest kuhjunud väsimuse ja sügisese ilma tõttu jätsime selle oma plaanidest välja ja otsustasime aja maha võtta ning lihtsalt puhata. Selle asemel veetsime aega meie elukoha lähedal asuvat Paddy`s marketit külastades ja oma lähedastele Aussi suveniire kaasa ostes. Külastasime ka Austraalia Panga muuseumi, kust saime ülevaate selle mandri rahatähtedest ja majanduse seisukohast olulistest ajaloolistest aspektidest.

Üldiselt oli Sydney näol tegemist järjekordse ilusa suurlinnaga, kuid seda erilist Austraalias olemise tunnet me seal enam ei tundnud. Selleks peab suurlinnast välja sõitma ja maad avastama.