pühapäev, 21. veebruar 2010

Festa della Vendemmia

Laupäeval, 20.veebruaril, käisime vabatahtlikena abis Elina ja Gino viinamarjaistanduses peetava pidusöögi korraldamisel (Feast of the Grape Harvest). Nimetatud pidusöögiga tähistatakse viinamarjade korjamise aega ja õhtu tulu läheb kohalikule kogukonnale. Austraalias on üldse väga popid kogukondlikud organisatsioonid, mis vabatahtlikus korras arendavad kohalikku eluolu, nt aitavad nad rajada ja korras hoida erinevaid parke ning vaba-aja veetmise kohti. Ka Elina ema on saanud tunnustada kogukondliku töö ja panuse eest.

Gino ja Elina kauneima istanduse kõrgete viinamarjapuude alla valmistasime selle õhtu tarbeks ette kaks pikka pidulauda. Külalisi oli õhtuks oodata veidi üle 120 ning juba päeval aitasime mitmete teiste vabatahtlikega õhtuks kõike korda seada. Lisaks meile olid abis veel kaks värskelt kekkkooli lõpetanud saksa tüdrukut (kes toidu ja peavarju eest ühe Mildura perekonna heaks tööd teevad), üks kolmandat aastat Austraalias elav prantsuse poiss (leidis austraaliast pruudi ja jäi seetõttu pikemaks), neli veidi joogist itaalia kutti ning mõned kohalikud inimesed.

Pidulaud:


Õhtusöögil pakuti peamiselt kohalikest produktidest toitusid. Kohal olid Mildura tuntud kokad, kes neist maitsvaid roogasid aitasid valmistada. Menüü koosnes koguni kuuest osast. Esmalt valmistas Elina Allani kaasabil külalistele Zippole`t (tainasse keeratud ja õlis küpsetatud soolasardiinid või rosinad):


Mina tervitasin samal ajal külalisi neile Elina kodutehtud leiba, Itaalia parmesani juustu ning meie teisest istandusest pärit rosinaid pakkudes:


Seejärel pakuti külalistele grillitud vutitiibasid, grillitud baklažaane juustu ja paprikaga, värske tomatikastme ja maitserohelisega pastarooga, lambaliha serveerituna roheliste ubade, grillitud suvikõrvitsa ja erinevate salatitega. Viimaste käikudena viidi lauale kohalikud melonid ja arbuusid ning magustoiduna serveeriti ümmargustesse õrnadesse korvikestesse asetatud vaniljekreemi värskelt korjatud viigimarjade ning meega. Õhtu jooksul olid laual Elina ja Gino (ehk Garreffa`de) oliivid ning oliiviõli, lisaks pakuti Elina küpsetatud kukleid ja nende kaubamärgi all müüdavaid kuivatatud muskaatviinamarju. Ja loomulikult saime ka meie nendest piduroogadest osa, kõige maitsvamaks hindasime magustoidu. :)

Menüü:


Õhtusööki saatis elav muusika. Musitseeris Itaalia väga kuulus akordionimuusik Giuliano Cameli, kes mängis meile erinevaid kauneid meloodiaid. Cameli oli Austraaliat külastamas vaid paar nädalat ja ta musitseerib erinevates paikades üle maailma. Giuliano Cameli kohta leiab infot - http://www.accordions.com/cameli/ Terve üritus meenutas meie jaoks kodust jaanipäeva. Eriti seetõttu, et õhtut saatev muusika oli meile väga tuttavlik, paljud viisid olid pärit lugudest, mis ka Eesti muusikute poolt on meie jaoks kuulsaks lauldud (Kukerpillide, Mati Nuude jt artistide poolt). Ja tihti kuuleme neid lugusid jaanipäeva paiku või vabaõhusimmanitel. Päris mitmel korral õhtu jooksul avastasin, et ümisen neid lugusid mõttes eestikeelsete laulusõnadega kaasa, nt lugu Marina. Pimeduses süüdati viinamarjapuudele asetatud tuled (nagu meil jõulukuuskedel) ning laudade ja istanduse teede ääres olevad küünlad. Taevas särasid tähed ja kuu ning kõik see oli väga kaunis ja kordumatu.

Külalistena olid kohal pererahva tutvusringkonda kuuluvad erinevatest rahvustest inimesed. Nende hulgas oli ülekaal itaalia päritolu austraallastel. Ei maksa mainidagi, et kõik külalised (nii noored kui vanemad) olid naeratavad ja sõbralikud. Paljud uurisid ka meie päritolu kohta. Mitmed pakkusid, et oleme pärit Saksamaalt. Ju siis eestlased ja sakslased on nii sarnased. Eriti suur naeratus ja huvi tekkis neil siis, kui muuhulgas rääkisin, et tegelikult oleme enda seiklusrohkel pulmareisil ning et Austraalia on nüüd vaieldamatult meie lemmik riik. Ja kui enamasti Austraalia inimesed Eestist midagi ei tea, siis sealsed külalised nii üllatunud nägusid Eestit mainides ette ei teinud. Paar külalist rääkisid, et nad teavad ja tunnevad lätlasi. Austraalia inimesed üldiselt reisivad teistesse maadesse väga harva, nende enda alagi on nii suur ja avastamisväärne ja tihti pole nad sealgi suurt ringi reisida jõudnud. Ja kui kellegil ongi tihedamad sidemed muu maailmaga, siis enamasti on tegemist Inglismaaga või siis endise kodumaaga.

Kui keegi üldse Eestist midagi rohkemat kuulnud on, siis ikka enamasti tänu spordile või muusikale. Nt meie pereema Elina oli Eestist kuulnud tänu kunagistele olümpiamängudele ning nende vanima poja, Dino, perekond on suur Eurovisiooni huviline ja nemad teadsid Eestit tänu Eurovisiooni võidule.

Eestiga seoses tuleb mul veel meelde, et ükspäev paar nädalat tagasi käisime uudistamas Mildura McDonalds`i hindasid. Järsku kuulsime väga Eesti keele kõlaga sarnast jutustamist. Ega me sõnadest aru ei saanudki, kuid oma emakeele kõla lihtsalt tunneb ära. Jäime esialgu vaikselt istuma ja oma kahtlustele kinnitust saama. Lõpuks läksime ennast tutvustama ja saimegi tuttavaks nelja eestlasega- Eve, Sirli, Erlendi ja Sandroga. Nad kõik olid Austraalias olnud veidi vähem kui kuu ja tulid Mildurasse viigimarju korjama. Seda tööd olid nad teinud vaid nädala ning poisid pidid järgmisel päeval Melbourn`i sõitma ning uue töö saama. Igatahes loodame, et neil kõigil läheb kenasti.

Vasakult- Sirli, Eve, Erlend, Sandro:

4 kommentaari:

  1. Paris age, kuidas nii suures maailmas taitsa juhuslikult kohtad vahemalt yhte eestlast oma teekonnal.
    Ma raagin yhe loo - pakkusin ennast Valentinipaevaks toole appi ja vot mis juhtus. Jimmy (yks tavaklient), keda tean juba 3 aastat tuli restorani sooma koos yhe vaga sobraliku naisterahvaga (Theresa), keda ma polnud varem nainud.Theresa oli huvitatud minu aktsendist ja kust ma parit olen. Ytlesin, et Eestist."Tosiselt ka?" oli Jimmy reageering, mis tundus mulle kummaline, kuna tavaliselt on vastus ikka "Kust?" ja pealegi arvasin, et ta teab seda juba. Kuna koik alati kysivad, oletan, et koik teavad.
    Selgus, et Jimmy yks hasti hea sober on abielus eestlasega (ok nyyd mul oli elevus sees, kas on voimalik, et keegi eeslane elab mulle nii lahedal ja akki onnestub mul leida kauaotsitud eesti sobranna). Selle tydruku nimi on Olga ja ma sain ka telefoninumbri ja veel sain teada, et ta elab minust 5 min kaugusel ja on minu vanune.
    Nyyd pean ainult julguse kokku votma ja helistama.
    Paris lahe!
    Kas teil on mingi plaan kuna Eestisse tagasi voi vara veel?
    Tuhat kallistust meie pere poolt!

    VastaKustuta
  2. Kui ma inglismaal olin, siis arvasid ka paljud, et oleme sakslased, kuna ütleme jaa....

    Kena kuulda, et teil ikka hästi läheb ja ikka EDU!!!

    VastaKustuta
  3. KATI- Kas oled juba Olgaga ühenduses olnud? Kui ei, siis igaks juhuks alusta vestlust inglise keeles, sest nime järgi võib täitsa oletada, et eesti keelega ei pruugi ta väga sõber olla. Igatahes loodan, et tegemist on ka hingelt eestlasega ja leiad endale lõpuks kellegi, kellega ka eesti keeles suhelda... hoian pöialt :)Anna siis kindlasti teada :)
    Kati, saada mulle oma e-maili aadress, olen selle ära kaotanud, jälle :)

    LIIS- Teie armsale perele ka kõike kõige paremat! :)

    VastaKustuta
  4. siin on kindel et saad aadressi katte
    kabukati@hotmail.com
    kusjuures, ikka veel ei ole helistanud...

    VastaKustuta