Natukene fakte Queenslandist, Austraalia osariigist, kus hetkel asume ja mille piirides lähemal ajal liigume. Queenslandi pindala: 1 722 000 m2; rahvaarv: 4 516 400 inimest; rannajoone pikkus: 6973km. Cairns`i ehk linna, mille suunas liigume, ööpäevane max. temperatuuride keskmine on aastaringselt 30 kraadi ringis, min. keskmine sõltuvalt kuust 17- 24 kraadi. Aastaaegade vaheldumist näitab seal peamiselt vihmaperioodi asendumine kuiva perioodiga. Kui juulis-augustis sajab maha keskmiselt 27-28mm vihma kuu kohta, siis jaanuarist märtsini sajab iga kuu alla üle 400mm vihma, st sajab keskmiselt 20 päeva kuus. Sel põhjusel tahtsime oma Austraalia rännakutega alustada just Queenslandi põhjaosast, et käia seal enne vihmaperioodi algust.
Tänaseks oleme läbi sõitnud ligi 2800km, meie teekond algas Brisbane`st ja kulges piki ookeaniäärset rannikut põhja suunas. Terve tee saatsid meid ilusad rannad ja meeletult palju suhkrurooistandusi, lisaks võimas mäeahelik. Hiljem hakkasime lisaks suhkruroole nägema ka mango- ja banaaniistandusi. Polnud harv juhus näha mõnd surnud känguru või maha jäetud autot. Mida rohkem põhja jõudsime, seda enam nägime erinevaid metsapõlenguid või põlenud metsatukkasid. Ühe ekstreemsema kogemuse saime pimedas sõites, kui kraavipervel mitmed kängurud ehmunult meile vastu vaatasid ja pidime sõitma läbi paksu suitsu, parempoolne teeäär suurtes leekides. Pimedas naljalt peale rekkade ja kängururauastatud autode teisi liiklejaid maanteedel näha polnud, võtsime samuti kindluse mõttes ühele rekkale tuulde. Unustasin veel mainida konnad, neid oleme samuti ohtralt kohanud, ühe nt. avastasin öösel WC potist vastu vaatamas.
Esimese suurema elamuse saime kohas nimega Tin Can Bay. Nimetatud koht on üks kolmest Austraalias, kus on võimalik näha ja toita üht haruldast delfiiniliiki, kes elab seespool korallriifi ja jõesuuetes. Igal hommikul täpselt kell 7.30 on delfiinid paadisilla kõrval ja ootavad söötmist. Kes soovis, sai 5$ eest osta kala ja selle ise delfiinile ulatada. Loomulikult tegin seda ka mina :)
Meie järgmine sihtkoht oli Hervey Bay, mille soojades vetes igal aastal juuli ja novemberi vahel suur kogukond Antarktikast saabunud vaalasid elab. Seal pakuti erinevaid vaalade vaatlemise tuure, mille hinnad algasid ca. 110-120$ inimese kohta. Lisaks asub Hervey Bay lähedal üks selle piirkonna populaarsemaid turismisihtkohtasid- Fraser Island. Tegemist on maailma suurima liivasaarega, mis on 123km pikk, kõige laiemast kohast 22km lai ja saarel on üle 100 mageveega järve. Fraser Island on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Töötud backarid nagu me oleme, nautisime oma päeva lihtsalt ookeani ääres jalutades ja olles õnnelikud selle üle, et saame oma reisi jooksul niigi paljudes erilistes kohtades käia.
Ööbisime Bundabergi lähedal ja käisime öösel kilpkonnade jahil, nimelt asub sealses piirkonnas üks Ida-Austraalia suurim kilpkonnade pesitsusala. Perioodil novembrist märtsini tulevad suured merekilpkonnad kaldale, et jätta liiva sisse oma munad. Kuna olid oktoobri viimased päevad, siis erilist lootust meil neid kilpkonnasid näha polnud ja ega me ei näinud ka.
Teise suurema elamuse pakkus meile linn nimega Rockhampton, mida läbib ametlikult ka troopilise kliimavöötme piir. Rockhamptonis oli imeilus botaanikaaed ja -park puhkekohtade ja barbeque aladega. Ja mis kõige olulisem, seal oli pisike armas loomaaed, kus me esimest korda elus koaalat nägime ja isegi katsuda saime. Saime ka teada, et koaalad magavad keskmiselt 18-20 tundi päevas, seda peamiselt põhjusel, et eukalüptilehtedest saadavat vähest energiat säästa. Üllataval kombel oli ka loomaaed prii sissepääsuga, loomulikult jätsime iga koaala jaoks mõned dollarid nö. toetuskasti. Oma elamusrohke päeva lõpetuseks jalutasime Mount Archer National Park territooriumil, kust avanesid vaated linnale ja sai erinevatel mägiradadel jalutada. Jäime pimeda peale ja teekonnal Rockhamptonist Mackay poole leidis aset ka meie ülalkirjeldatud elamusrohke öine autosõit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar