laupäev, 24. aprill 2010

TAIMAA 2/3- Bangkok


Bangkok- Tai keeles „Krung Thep“ tähendab „Inglite Linna“. Linna täispikk nimi on Krung Thep Mahanakhon Amon Rattanakosin Mahinthara Yuthaya Mahadilok Phop Nopp-harat Ratchathani Burirom Udomratchaniwet Mahasathan Amon Piman Awatan Sathit Sakkathattiya Witsanukam Prasit. Tegemist on maailma pikima kohanimega, mille andis linnale kuningas Buddha Yodfa Chulaloke ning mida hiljem täiendas kuningas Mongkut.

Bangkok on suhtleiselt noor Tai pealinn, mis rajati 1782.a. väikese asula, Bang Makoki, kohale. Linn rajati Chao Phraya jõe madalatele kallastel koos ulatuslike kanalite võrgustikega. Seetõttu nimetatakse Bangkok`i samuti ka Idamaade Veneetsiaks. Elanikke on Bangkok`is ligemale 9 miljonit.

Kuna Aasia suurlinnad on üsna kära- ja saasterikas ning seda võimendab veelgi kõrge õhuniiskus ja palavus, võttis meid Bangkok`i jõudes vastu sudu ja lämbe õhk. Tegemist oli sealse kuumima aastaajaga ja soojakraade oli päeval ligemale 38. Leidsime endile peatuspaiga tagasihoidlikku hotelli nimega Florida. Mis kõige tähtsam, meie toas oli olemas täiesti töökorras konditsioneer, dušš ning hinna sisse kuulus ka maitsev rikkalik hommikusöök. Üks öö nimetatud hotellis maksis meile kokku 1100 bahti ehk umbes 400 Eesti krooni. Hotellis oli olemas ka bassein, kuid seda me kasutada ei jõudnud. Toas oli olemas TV ja külmutuskapp jookidega. Meile tegi nalja harjumatult madal WC pott ning lühike dušši voolik, kuna olime sealses mõistes väga pikad ja ennast pesema me korralikult ei ulatunud. Muidu oli kõik korralik ja iga päev tehti meile uue puhta voodipesuga voodi üles.

Juba ööl, mil Bangkok`i jõudsime ja endale peatuspaika otsisime, saime kultuurišoki. Kõik oli hoopis teistmoodi, kui harjunud olime. Öised tänavad kihasid ringi askeldavatest kohalikest, igal pool olid üles pandud toidu müügipunktid ja üsna tagasihoidlikud ning räpased söögikohad. Tänavad olid täis meie jaoks lõpuks üsna vastumeelseks muutuvat toidulõhna ja õhk oli talumatult lämbe. Tegelikult õhku nagu polnudki ja olime isegi öösel üle keha märjad. Nägime, kuidas kohalikud keset ööd järgmiseks päevaks toitusid ette valmistasid ja neid räpases keskkonnas kätega vardasse ning alustele sättisid. Naised pesid suurtes kaussides oma tänaval asuva söögikoha toidunõusid ja vesi kausis tundus samuti päris must olevat. Kõike seda nähes me tänavalt kohalike käest järgmistel päevadel kerge südamega toitu osta ei julgenud. Maas oli palju prahti ja inimesed magasid suvalistes kohtades.

Järgmistel päevadel saime aimu, et Bangkok on tõeline kontrastide linn, seal võib kohata korrapäratut segu modernsest ja antiiksest. Kesklinnas võib näha kõrgumas betoonist pilvelõhkujaid, nende keskel päikesepaistel säravate Buddha kujudega kaunistatud sadu budistlikke templeid ja lihtrahva traditsioonilisi poollagunenud puumajakesi. Kõrvuti võib näha rikkust ja vaesust. Ja vaesust on seal märgata pea igal sammul, kui just uhkemasse kaubanduskeskusesse või kullatud templisse sisse ei astu.

Kohati tundub Bangkok olevat kõrgelt arenenud ja modernne linn, kus on olemas uhke teedevõrgustik, jalakäijate jaoks on ehitatud võimsad ühest majast teise liiklemise platvormid, olemas on linna kohal hõlpsaks liiklemiseks loodud nö taevaraudtee. Samas on linnasüdames näha nii palju vaesust, nii palju pool-lagunenud maju ja korratust. Isegi sidekaablid on seal veetud õhu kaudu postilt postile, mitte maa alt nagu harjunud oleme. Mustad juhtmetehunnikud on linnas tavapäraseks nähtuseks. Ühe põhilise kaubamajade piirkonna taga otse kaubamajast välja astudes avaneb ootamatu vaade lihtrahva lagunevatele puumajadele.

Bangkok`is on kokku ligemale 400 budistlikku templit, mis paistavad silma oma kirevate katuste ja kõrgetipuliste tornidega. Buddhat kujutatakse sageli amulettidel ning see pidavat kaitsma kõige kurja eest. Käisime meiegi päris paljusid templeid uudistamas. Bangkok`i templitest kõige unustamatuma mulje jätsid meile valge marmortempel Wat Benchamabophit (Tai arhitektuuri üks ilusamaid näiteid) ning Grand Palace`i kompleksi kuuluv Wat Phra Kaeo ehk Smaragdbuddha tempel (tuhandete tillukeste helkivate peeglikestega kaetud tempel). Grand Palace näol on tegemist endiste Tai kuningate (Siiami kuningate) ametliku residentsiga. Seal kompleksis oli palju luksuslikke ja kauneid ehitisi, missuguseid me kusagil varem näinud polnud.

Valge marmortempel:


Smaragdbuddha tempel:


Tais loetakse kõige pühamaks kehaosaks pead ja kõige räpasemateks jalgu. Templeid ja kodusid külastades tuleb viisakust üles näidata ja jalanõud jalast ära võtta (kuna maad loetakse mustaks). Kõikide inimeste pealae puudutamine on äärmiselt ebaviisakas. Väga ebaviisakas on külastada templeid lühikeste pükste (põlvi mitte katvate pükste) või särgiga, millel on avar dekoltee ja mis jätab õlad paljaks. Kuningate kompleksi pääsemiseks pidime kahel korral endale pika seeliku ja pikad püksid rentima ja meiesuguseid inimesi oli järjekorras sadu. Ilm oli väljas nii tappev, et pikkade riietega linnas ringi käia oleks olnud täiesti talumatu.

Külastasime ka Bangkok`i ühte suurimat ja vanimat templikompleksi,Wat Pho`d, kus on sadu Buddha kujusid (neist suurim 46 m pikkune ja 15m kõrgune kullatud lamava Buddha kuju) ja kümneid stuupasid (Buddha mälestusmärgid- kuplitaolised kõrgendused, mis asuvad ühel või enamal nelinurksel või ümmargusel terrassil, kuhu viivad trepid).


Veel mõni tempel ja me olime kõikidest viimastel päevadel nähtud templitest küllastunud. Kohalikud ise räägivad, et Bangkokis polegi muud teha, kui kuulsaid templeid külastada ja meeletus kaubanduses ringi käia. Sel põhjusel sisustasime esimesed Tais veedetud päevad linnast välja sõites. Mida seal tegime ja nägime, sellest kirjutan põgusalt viimases Taimaa kohta käivas teemas.

Ühe reisifoorumi soovituste kohaselt külastasime Bangkok`is lisaks ööturule ja muule kaubandusele ning kuulsatele templitele ka Bangkok`i kõrgeima maja, Baiyoke Sky Hoteli, 84-korrusel asuvat vaateplatvormi, sõitsime tuk-tuki ja taevaraudteega ning lõunastasime Chao Phraya jõge mööda sõites lihtrahva kanaliäärseid elupaikasid ja veeäärset elu-olu vaadeldes. Vaid kiidetud jalamassaaž jäi sel korral kogemata (tunnike massaaži pidi maksma ligikaudu 60 krooni).


Bangkok`ist veel nii palju, et sealsel kurikuulsal Khao San Roadil pidavat saama endale paarikümne krooni eest soetada mistahes soovitud dokumendi võltsingu. Olgu selleks ülikooli diplom, ISIC kaart või Euroopa autojuhiluba. Ja võltisngud pidavat nägema üsna ehtsad ning tõetruud välja. Veel on Bangkok tuntud kui seksituristide üks meelispaiku, kus toimub palju etendusi ja sellelaadset meelelahutust. Meie linna sellest küljest sisukat aimu ei saanud, kohtasime vaid ringi liigeldes mitmel pool ladyboy-sid ehk transvestiite. Mehi, kes on otsustanud hakata naiseks ja kes käituvad tihti vaat et naiselikumalt kui tänapäeva keskmine naine käitub.

Seksituristide tõeliseks mekaks peetakse Bangkok`i lähistel asuvat kuulsat kuurortlinna Pattayat. Sel põhjusel soovitavad kohalikud inimestele, kes tulevad Taisse perega puhkama ning soovivad looduskaunis kohas päikest nautida, Pattaya asemel suunduda hoopis Phuketile.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar