reede, 13. jaanuar 2012

Uute rännakute ootuses

Ja ongi käes meie viimane tööpäev siin Põhja- Queenslandi troopilises väikelinnas. Oleme Mareebas juba üle kahe kuu peatunud ja mangodest on juba isu täis saanud, tulebki uute viljade suunas liikuma hakata. Kõige muu hulgas tuli mul töötamise perioodil ka mango lööve üle elada, põhjuseks rohke mangode söömine ja/või mangode happelise vedelikuga kokkupuutumine. See avaldus mul silmaaluste ja põskede punetuse ning paistetusena, lisaks olid mõlemal käel punased sügelevad täpid. Lugesin netist, et paljudel inimestel on mangodega liialdamisest lööve tekkinud, avaldub see enamasti näol, vahel Angelina Jolie huultena, mis polevat sellisel kujul üldsegi nii ihaldusväärne :)

Meie viimane töönädal oli tavapärasest vaheldusrikkam, Allan lõi kaasa avokaadopuude all laiutava umbrohu mürgitamise protsessis, lisaks istutas ta passionfruit`i nimelise vilja puid. Proovisime ära nii mangode kui ka laimide korjamise, esimesel juhul pidi mango happega ettevaatlik olema, teisel juhul laimipuude teravate okstega. Oleme oma töö võite ja kaotusi jaganud heade kolleegide ja naabrite, Sandri ja Elisaga, toreda eestlastest paarikesega.

Ka meie köögipool ei ole jäänud mangodest puutumata. Mina keetsin ühel ilusal päeval mangomoosi. Moos tuli hea, värvuselt tumekollane ja maitselt veidi õunamoosi sarnane. Allan on aktiivselt tegelenud mangode kuivatamisega, et ikka reisimisel ka midagi omatehtut näksida oleks.

Mangomoosi komponendid:


Oleme lõpuks ka känguruliha suutnud ära proovida, seda küll pannil praetuna, mitte tulel küpsetatuna. Liha oli tervenisti taine ja maitse oli metsloomalihale omane.

Kui kängurudest ja muudest kukkurloomadest rääkida, siis nad on ikka jube armsad küll. Mareeba golfiklubi territooriumile on tänu aastaringsele murukastmisele väga suur kängurude seltskond elama asunud. Käisime neid lähemalt uudistamas.


Lisaks kohtasime Mareeba lähistel Granite Gorge nimelises kohas palju pisikesi rock wallabie`sid. Neid elas sealsete kivimürakate vahel tõeliselt palju ja inimesi nad üldse ei peljanud. Maitsvate palakeste saamise lootuses muutusid nad kohati ülemeelikukski. Väga armas vaatepilt avanes nähes nii väikeseid loomakesi kandmas oma taskus imetillukesi uudishimulikke pojakesi.


Kohe- kohe on algamas meie rännakud Austraalia südame, Red Centre`i, suunas. Plaanime sõita läbi tõelise Aussi outback`i (asustamata või hõreda asustusega maa) külastades oma teel üht kuulsaimat outback`i linna, Alice Springs`i, jalutada Kings Canyon`i ümbruses ning imetleda loojuva päikese taustal üht Austraalia kuulsamat vaatamisväärsust, suurt punast monoliiti, Ulurut. Kui vähegi internetti saame, püüame jooksvalt ka blogisse üht-teist oma muljetest ja nähtust kirja panna, kindlasti lisame ka pildimaterjali.

Oleme pisut täiendanud ka oma Austraalia 2011 aasta pildialbumit. Sellele pääsete ligi vajutades SIIA

2 kommentaari:

  1. Super! Mul on jällegi väga hea meel teie mõlema üle! :)

    Sel ajal kui mina kunagi Uluru juures käisin, siis oli seal päeval väga palav ja öösel väga külm, nii et soovitan midagi väga sooja kaasa võtta, kui plaanite ööseks telkima jääda. Ma kahjuks ei mäleta enam mis kuus ma seal käisin, aga mul on meeles see öine külm, nii et olge ettevaatlikud :)))
    Kings Canyon on võrratu! Kindlasti käige ka seal ära ja varuge selleks aega :) Mulle meeldis see väga väga :)
    Oeh... kade olen nüüd kohe... Meelde tulevad kõik need toredad ajad Austraalias kus kõik oli uus ja põnev ja huvitav :)

    Kõike ilusat teile mu armsad! Hoian teie blogil ikka pidevalt silma peal ja mõtlen teie peale!

    Kadi

    VastaKustuta
  2. Aitäh kulla Kadikene :)

    Kui Devils Marbles juures telkisime, oli küll öösel väga kuum. Äkki käisid juunis- juulis siinkandis, siis on öösiti nulli lähedal temperatuur. Meil täna max temperatuur 40 soojakraadi ja öösel peaks umbes 24-ni langema. Määrime ennast päikesekreemiga paksult sisse, müts pähe ja ohtralt vett kaasa ning läheme matkama, lühemaid otsi loomulikult :)

    VastaKustuta