Alice Springs ja selle ümbrus

Alice Springs asub Austraalia südames keset lõputuid tühermaid ja inimtühje alasid (va. aborigeenide rühmitused). See linn on rajatud allika lähistele ja esimene eurooplaste asustus tekkis sinna paljuski tänu 1872 ehitatud Adelaide – Darwin vahelisele telegraafiliinile. Suur murrang selle koha ajaloos toimus tänu II Maailmasõjale. Enne sõda oli Alice Springs väga isoleeritud paik, kus elas alla 500 inimese. Sõja ajal rajati sinna aktiivselt kasutatav peatusbaas ning raudtee sõlmjaam. Lisaks kolis sinna ajal, mil jaapanlased Darwini pommitasid, ka Põhjaterritooriumi pealinn koos elanikega. Tänu kõigele sellele kasvas oluliselt Alice Springsi kuulsus ning sõda jättis maha palju kasulikke vahendeid ja vara, mille najal linn edasi sai areneda.


Praegu on Alice Springs kaasaegne ca. 28 000 elanikuga mägedest ümbritsetud üllatavalt roheline linn, millest lähim suurem asustatud koht asub ca. 1500km kaugusel (põhjas Darwin, lõunas Adelaide). Kui aus olla, siis linn ise meie jaoks mingeid erilisi emotsioone ei tekitanud, meie jaoks ehk liiga kuum ja liiga eraldatud paik. Tänavapildis jäi silma rohkelt linna vahel „aega surnuks löövaid“ aborigeene, kes oma lärmaka käitumisega tähelepanu pälvisid. Üllataval kombel ei kohanud me teenindavas sektoris pea ühtegi aborigeenist töötajat, esindatud olid mitmed teised rassid.

Küll aga võlus ja lummas meid ülejäänud Red Centre ning loodus, millega Alice Springs ümbritsetud on. Esimesel kahel avastusrohkel päeval sõitsime mööda Alice Springsist alguse saavaid mägedest ümbritsetud Larapinta ja Namatijra nimelisi teid ning külastasime selle äärde jäävaid imelisi paiku nimega Simpsons Gap ja Standley Chasm, ujusime veesopis nimega Ellery Creek Bighole, nägime varasalvesid, kust aborigeenid oma näo- ja kehamaalinguteks ookrit saavad ning jalutasime mitmete looduskaunite veesoppide ja kuristike juurde viivatel radadel (Serpentine Gorge, Ormiston Gorge, Redbank Gorge, Glen Helen Gorge).

Standley Chasm:

Ellery Creek Bighole:

Võtsime ette ka mõned tõsisemad mägimatkad, et kaugemal avanevaid vaateid nautida. Mägedel ronimine polnud 40 kraadise kuumuse käes üldsegi mitte lihtne tegevus ja kuigi silm puhkas loodust imetledes ning hing ihkas ikka kõrgemale ja kaugemale, andis keha aegajalt märku, et nähtud on piisavalt ja tuleb veidi hinge tõmmata.


Meie esimese päeva viimane rännak toimus Redbank Gorge juurde viivatel radadel. Kiirustasime, sest hakkas hämaramaks minema ning õhtul muutuvad loomad ja putukad palju aktiivsemaks, ei tahtnud mõne maoga kokku joosta. Üks kohtumine loodusega siiski aset leidis, nimelt õnnestus Allanil mesilast meenutava olevuse käest täpselt otsaette surakas saada, nii et ülisuur nõelgi veel sisse jäi. Väga täpselt sihitud. Ööbima jäime samuti Redbank Gorge lähistele mägedesse kauni vaatega kämpinguplatsile. Öö oli väga palav, mägedevaheline tuul undas tugevalt ja õõtsutas meie telki ning eemalt kostusid loomade hääled. Raske oli une sarnast seisundit saavutada, kuigi keha oli päris kurnatud ja pea ohtra ilu nägemisest hajevil.

Redbank Gorge:

Järgmise päeva pärastlõunaks jõudsime tagasi Alice Springsi ja peatusime juba koduseks saanud Annie`s Place nimelises rändurite hostlis. Kiitsime ülivõrdes konditsioneeri olemasolu ja uinusime hostli baarist kostvat live muusikat nautides, mida tekitas väga maheda ja mõnusa häälega meesterahvas kitarri saatel. Järgmistel päevadel ootasid meid ees juba uued avastused ja rännakud keset Red Centre`i ehedat ja kirjeldamatult kaunist loodust. Seda kõike peab ise nägema ja kogema, raske on midagi kirjeldada või piltide najal edasi anda. Ja mis kõige tähtsam, selle nägemiseks ja kogemiseks peab võtma aega.

Meie RED CENTRE pildialbumile pääsete ligi vajutades SIIA