28.-29.okt Sõbralikud inimesed

Viimasel kahel päeval võtsime endale eesmärgiks tegeleda paari olulise asjaga. Esiteks otsisime üles ühe agentuuri, mis taotles meile TFN ehk tax file numbri ja nüüdsest saime maksukohuslasteks. See on maksunumber, mis vabastab meid 49%-sest maksukoormusest ja tänu millele peetakse meie töötasudelt maksude näol kinni hoopis 29%. Kasutasime TFN numbri taotlemiseks agentuuri abi, kuna meie inglise keel pole veel kõige kõrgemal tasemel ning nende kogemused annavad meile kindlustunde, et vormistame kõik õigesti ning saame hiljem oma maksud komplikatsioonideta ja segadusteta tagasi taodelda. Pealegi ei maksnud agentuuri abi kasutamine meile midagi, õige koha ülesleidmisega tekkis vaid ajakulu, kuid aega meil on :)

Teise olulise asjana avasime mõlemad endale Austraalia panga konto. Kesklinnas ringi liikudes on siinne pangakontorite valik päris kirju. Allani kodutöö tulemusena osutus meie valik Commonwealth pangale, kuna see oli üks väheseid, mis suudab pakkuda ka internetipanga võimalusi. Siinkohal ei saa mainimata jätta, missuguse suurepärase teeninduse osaliseks konto avamisel saime. Tõesõna, need jutud selle kohta, et osades riikides võib kogeda super meeldejäävat ning meeldivat teenindust, vastavad tõele. Noormees, kes meid teenindas, oli väga sõbralik ja naeratav ning igast tema sõnast ja liigutusest õhkus positiivsust. Konto avamise jooksul suutis ta meie vastu väga suurt huvi üles näidata, sh välja uurida, kust me pärit oleme, miks Austraaliasse tulime, missugune maa see Eesti üldse on, kuidas me pulmi pidasime, mis rattaga Allan sõidab jne. jne. Kusjuures, kõige selle vestluse juures (mida meie poolt küll peamiselt Allan pidas) ei tundunud selline küsimustejada kübetki kummaline ega pealetükkiv, vaid loomulik ja kaasahaarav. See oli senini meie kõige kõige meeldejäävam teeninduskogemus.

Siinne teenindus- ja suhtlemiskultuur erinebki Eesti omast paljuski selle poolest, et inimesed tunnevad üksteise vastu rohkem huvi, nad märkavad kiiremini abivajajaid ning lähenevad loomulikult, sõbralikult ning meeldiva hääletooni ja näoilmega. Tundub, et inimesed tunnevad üksteise aitamisest tõeliselt rõõmu ja nad naudivad oma tööd või teiste aitamist. See ongi see suur vahe meie teeninduskultuuriga. Austraalias aidatakse inimesi rõõmuga ja tuntakse üksteise vastu sisimas tõelist huvi, Eestis sunnitakse pea vägisi teenindajaid naeratama, teretama, klientidele lähenema. Meil puudub paljudel teenindajatel enamasti see loomulik omadus inimeste abistamisest siiralt rõõmu tunda. Seda tehakse vastumeelselt ja selle vastumeelsuse tunnevad kliendid väga kergesti ära. Seetõttu kuuleme tihti hirmujutte, kuidas kauplustesse sisenedes mitu teenindajat klienti kohe „ründama“ hakkasid. Need teenindajad teevad midagi valesti ja see tuleneb enamasti nende suutmatusest oma tööd nautida ja uskuda abistamise vajalikkusesse ning suhtlemise võlujõudu. Õnneks üha enam saadakse ka meil teeninduse osaliseks, kus kliendis suudetakse tekitada oodatud tunne ning talle pakutakse professionaalset abi ning seda tehakse siiralt, sõbralikult, aktiivselt. Positiivseks näiteks on kindlasti paljud meie Denim Dream`i kauplusteketi särasilmsed teenindajad. :) Ka iseenda praktika põhjal võin öelda, et kauplustesse teenindajaid valides pidasin ma alati kõige olulisemaks inimese sisemist mina, sh nende põhimõtteid, suhtumist, sära, energiat ja soovi inimestele abiks olla. Öeldakse ju, et inimese iseloomu naljalt ei muuda, kuid professionaalsust võib arendada.

Meeldivaid üllatusi austraallaste sõbralikkuse kinnituseks kogeme igapäevaselt, nt eile seisime nõutult ülekäiguraja juures ja uurisime linna kaarti. Üks trennist tulnud naine pöördus täiesti iseseisvalt meie poole ja pakkus meile õige koha leidmiseks oma abi.

Linnas liigeldes kohtasime ühte vahvat aiale kinnitatud sildikest, mille põhjal võib öelda, et austraallased oskavad isegi pahameelt tekitavate situatsioonide puhul oma huumorimeelt säilitada ning nende juurde on isegi müügimehed külla oodatud :)


Loomulikult ei kohta Austraaliaski alati kõige perfektsemaid näiteid ja vahel saab siin kogeda ka passiivsemat teenindust. Enamasti siia sisse rännanud inimeste puhul. Nt hiinlaste kohalikke ärisid külastades on tunda nende huvipuudust klientide vastu, kohalikud valged austraallased on pigem alati positiivseks näiteks. Ka Shanghaid külastades tuleb meelde, kuidas sealne lendlehtede jagaja hoidis vajalikku paberilehte käes ja ise peaaegu magas posti najal, mingisugust inimestega suhtlemist, brožüüri tutvustamist ega muud aktiivsema tegevuse märki polnud aimatagi. Kindlasti on Eestis veel palju arenemisvõimalust ja lootust ning kui meie teenindajad oma töösse rohkem uskuma hakkavad ja siiramalt ning rõõmsameelsemalt oma tööd teevad, siis muutub aktiivsem lähenemine ka klientide jaoks pealesurumise tunde tekitamise asemel positiivseteks elamusteks.

Täna võtsime ette ja sõitsime Melbourne City-s tasuta turistibussiga kesklinnale ringi peale. Buss peatus erinevate turistiatraktsioonide juures ja bussis kõlas informatsioon kõikide olulisemate asukohtade kohta. Hiljem kasutasime ka samal moel liikuva City trammi teenust. Tänane ilm oli eelnevatest kõige soojem ja esimest päeva suhteliselt tuulevaikne.


Kolisime täna uude ja eelnevast palju korralikumasse backpackerite elamisse. Saime endale ka uue pargikontori, millesse jõudmiseks peame elupaigast u 5 min kõndima. Nüüdse pargi nimi on Flagstaff Gardens ja see on sama koht, kus kontoriinimesed lõunavaheaegadel käia armastavad. Kahjuks on meie uus elamu järgnevatel päevadel Melbourne`is algavate pidustuste tõttu välja müüdud, seega peame homme äkki taas kolima hakkama.



Austraalias oleku seni kõige unustamatu mulje saime täna jalutades käsikäes Melbourne`i kesklinnas Yarra jõe kallastel öiste linnatulede valguses. Linna värvilised erinevas kõrguses hoonete tuled peegeldusid jõelt vastu ning kõik see tekitas muinasjutulise tunde. Ümbrus oli rahulik, kuid linn elas. Inimesed olid korrektsed, vaiksed ja viisakad ning nautisid ümberkaudsetes kohvikutes istudes või jõe ääres lookleval valgustatud promenaadil jalutades linna imelist võlu ja muinasjutulist kuma. Oli ilus ja soe õhtu, tasane tuuleke sasis vaikselt juukseid ning erinevatest paikadest möödudes kuulis tanavamuusikuid ilusaid viisijuppe ja rütme mängimas. Just täna sellel hetkel ma armusin Melbourne`i öisesse linna ja üritasin seda hetke endale mällu jäädvustada. Mitte ükski fotojäädvustus ei suuda seda emotsiooni edasi anda, alles jääb vaid pelk mälestus ja meenutus öisest ilust selle imelise linna radadel...