Teekond GRAMPIANS`isse

Otsustasime esimesteks ametlikult abikaasadena veedetavateks jõulupühadeks suunduda mägisesse The Grampians`i loodusparki. Selleks tuli meil Waikerie`st pea 500km kagusele sõita. Muutsime oma teekonna põnevamaks sõites ligikaudu 100km Wyperfeld National Park`i äärealal Big Deserti piirkonnas vaid neljarattaveoliste sõidukite jaoks mõeldud kuiva ilma teed mööda. Õnneks oli enamus teest sellel päeval ka meie auto jaoks läbitav, ohtlikult palju lahtist liiva leidus vaid mõnel üksikul teelõigul. Igatahes hoidsime terve tee „hinge kinni“ ja püüdsime sõita autot peatamata. Nimetatud teelõigul ei kohanud me mitte ühtegi autot ning suutsime kaotada vaid ühe ilukilbi.

Pika asustamata ala teelõik:


Seadsime ennast sisse The Grampians`ist umbes 25-30km kaugusel asuvas Horsham`i väikelinnas. Horsham`i on mitmel korral kroonitud nii Victoria kui ka Austraalia ühe puhtaima linna tiitliga. Tegemist oli tõesti kena ja puhta väikese linnakesega. Saime seal taas nautida ülisoojasid suvepäevi, soojakraadid olid tõusnud 40 piirimaile. Sisustasime kuuma aja tagasihoidlikke jõulušopinguid tehes ning õhtupimeduses pidasime „jahti“ opossumitele. Neid võis Wimmera jõe ääres üsna lihtsa vaevaga kohata. Opossumeid on siin maal üsna palju, ööpimeduses võib neid näha nii piknikukohtade läheduses hiilimas kui ka prügikastide juures endale toitu otsimas. Saime meiegi ühte armsat opossumipoissi saiatükkidega kostitada.

Näljane opossumipoiss:


Jõululaupäeva eelõhtul (st 23.dets) sisenesimegi lõpuks Grampians National Park`i. Nimi Grampians olevat pandud Šotimaal asuvate samanimelistest mägede järgi. Üldse leidub Austraalias väga palju mujal maailmas tuntud nimedega kohtasid, nt on neil oma Alpid, Püreneed, rääkimata linnade ja teiste kohtade nimedest.

Grampians`i näol on tegemist ligikaudu 1672 km2 suuruse Victoria osariigi ühe populaarsema aktiivse puhkuse veetmise alaga, kus on rikkalikult erinevate raskusastmetega mägiseid matkaradasid, koskesid, mitmeid pikniku- ja kämpinguplatse ning seda kõike kaunis looduses paljude erinevate taime-, linnu- ja loomaliikide kodukohas. Meie rännak kulges enamasti Grampians`i põhjaosas, kus asuvad selle looduspargi tuntuimad ja imeliseimad vaatamisväärsused ning matkarajad.

Esimese aktiivse harrastusena võtsime ette Hollow Mountain`i (Wudjub-guyun) vallutamise. Parkimisplatsilt viis rada mäenõlvale, kust algas 2,2km pikkune üsna järsk mägine ronimine osaliselt mööda kaljunukke. Ronimissoovitustest andsid aimu kollase värviga maalitud noolekesed, mida mäeseinalt kohati leida võis. Meie emotsioonid võtab kokku järgnev: VINGE! Veidi enne mäe tippu jõudmist leidsime kaljuseinas koopa, kust avanes väga ergastav ja ilus vaade ümberkaudsetele mägedele ning Wimmera tasastele aladele. Vallutasime selle mäe päkapikkudena ja saatsime sealt teele jõulusoovid meie kõige kallimatele kodustele. Merry Christmas teema piltidest enamus on pärit just selle mäe vallutamisest, lisa saate meie peadselt avaldatavat The Grampians`i fotoalbumit uudistades.

Tükike Hollow Mountain`i koopast avanevast vaatest:


Mägironija:


Viimase päikseloojangueelse lühikese retke võtsime ette külastamaks aborigeenide koopamaalingute asupaika (Gulgurn Manja Shelter). Sellel teel saatis meid kohalik imekaunis loodus, kohtasime sipelgasiili ning imetlesime vahvaid rohupuusid (grass tree). Grampians oli meid juba meeldivalt üllatada suutnud. Seadsime ennast sisse Mount Stapylton`i kämpingualal ning sisenesime järgmiste päevade rännakute ootuses unemaale.

Gulgurn Manja Shelter`i koopamaalingud: