Jõululaupäev GRAMPIANS`is

Jõululaupäeval nautisime hommikusööki kängurude seltsis (pilt Merry Christmas teemas). Grampians`is on päris suur kängurude populatsioon ja suur osa kängurudest on inimeste suhtes üsna kartmatud. Hommiku aktiivsem osa algas meil taas aborigeenide koopamaalingutega tutvudes (Ngamadjidi Shelter). Edasi suundusime MacKenzie Falls`i ehk Grampiansi ühe kuulsama kose juurde. Kuiva aastaaja tõttu ei õnnestunud meil seda koske täies hiilguses näha, kuid elamuse saime siiski. Kose vaadete nautimiseks oli võimalik jalutada erinevatel teeradadel ning suunduda kaljuservale rajatud teed mööda mäe alaossa kose vahetusse lähedusse. Püüdsime luua jõulumeeleolu kandes päkapikumütse ning saime seetõttu mitmetelt turistidelt komplimente, toredaid jõulusoove ja sooje naeratusi. Eelmise päeva palavus oli asendunud eestimaise tüüpilise jaanipäeva ilmaga, st kohati tibutas vihma ning sooja oli umbes 20 kraadi. Varasema kuumusega võrreldes oli sellise ilmaga oluliselt lihtsam rännakuid ning jalutuskäike ette võtta.

MacKenzie Falls:


Meie päevakavva mahtus lisaks mägedevahelise järve Lake Wartook`i ääres jalutamisele lihtsasti ligipääsetavate maaliliste vaadetega vaateplatvormide nagu Reed Lookout, the Balconies ning Boroka Lookout külastamine. Neist kõige ekstreemsema ja meeldejäävama elamuse saime Balconies`il. Tegemist on kõrgel mäeveerel asuvate väljaulatuvate kaljunukkidega. Käsipuudest hoolimata käisime oma jalgadega nendel kaljunukkidel ära. Tunnetasime ohupiiril seistes mägede võimsust ning tundsime vabaduse tunnet.

The Balconies:


Ka Reed Lookout ning Boroka Lookout pakkusid kõrgeid maalilisi vaateid, viimaselt oli näha Grampiansi südameks nimetatav Halls Gap`i külake, seda ümbritsevad mäed ning mägijärv Lake Bellfield. Halls Gap on Grampiansi kõige lähim asustus ning sealt saavad alguse paljud mägirajad, millest mõnedega järgmistel päevadel lähemalt tutvust tegime.

Boroka Lookout:


Kuna Halls Gap`is puudus korralik toidukauplus ja -valik, käisime oma jõuluroa järel 25km kaugusel asuvas Stawelli linnas. Jõuluõhtuks leidsime endale kena koha Halls Gap`i läheduses mägijärve ääres (Lake Bellfield). Grampiansi`s külastatud mägijärvede vesi oli selge, värske ning sügavsinise värvusega. Need olid esimesed järved, mis meid siin maal ujuma kutsusid. Enamik Austraalias kohatud järvi ja jõgesid on olnud täiesti läbipaistmatud ning ülisogase veega. Siinses mõistes jaheda ilma tõttu me siiski sel õhtul ujuma ei läinud.

Meie jõulumenüüsse kuulusid kohalikud veinid, aprikoosinektar, grillitud kana ja värske sai. Jagasime oma söömaaega kohalike papagoidega, enamus ajast istusimegi lauas vähemalt kolmekesi- mina, Allan ja papagoi. Eemal järveäärsete põõsaste juures nautis samal ajal jõuluõhtut vähemalt 8-pealine kängurugrupp. Osad neist sõid rahulikkult veel rohelisi murututte, mõned nooremad olid kahe jala peal ning poksisid omavahel mänglevalt. Meie jõuluõhtu oli võrreldes varasemate jõuludega oluliselt muinasjutuhõngulisem.

Jõululaud:


Õhtu krooniks oli papagoi lendamine Allani õlale. See oli meiesuguste põhjamaalaste jaoks nagu jõuluime. Allan oli nii õnnelik, justkui väike poisike, kes ammuihaldatud kingitust kätte on saamas. Ja mina olin Allani üle tohutult rõõmus. Hiljem õnnestus ka minul saiatüki abil papagoi oma õlale meelitada. Nii me õitsesimegi kahekesi sellel muinasjutuööl oma jõuluimede saatel maalilise mägijärve kaldal.

Õnneseen:


P.S.GRAMPIANS`i fotoalbumisse meiega kaasa seiklema pääsete vajutades SIIA