Hinnateema

Täna annan põgusa ülevaate siinsetest hindadest, peamiselt küll toidukaupade osas. Meie hinnastatistika on koostatud peamiselt Woolworth`i toidukaupluste näitel. Loomulikud varieeruvad osad hinnad kaupluste ja hooaegade (eriti puuviljade puhul) lõikes ja hästi otsides leiab tihti ka soodsamaid tooteid ning ostukohti.

Tavaolukorras on toit siin kordades kallim kui meie kodumaal. Eriti piima- ja teraviljatoodete puhul. Mõtlete, miks ma kasutan sõna tavaolukorras? Seda seetõttu, et Austraalia põhilisematest toidukauplustest võib tihti leida häid SPECIAL pakkumisi või nö REDUCED või QUICK SALE tooteid. Viimaste toodete puhul on tegemist „parim enne“ kuupäeva lähenemisega ja neid tooteid hinnatakse väga tihti järkjärgult soodsamaks. Sellised allahindlused algavad 10%-ga ja tihti müüakse ka ligikaudu 70% soodusega kaupa ja see kaup pole soovitavat säilivusaega ületanud. Üheks oluliseks erinevuseks võrreldes Eestiga ongi see, et siin ei hinnata selliseid tooteid alla mitte „parim enne“ kuupäeva saabumise õhtul vahetult enne poe sulgemist, vaid tihti 3-5 päeva varem. Lihtsalt on tavaks, et värskem kaup on tavahinnaga ja nt päev vanem partii soodusega. Sellisel juhul ei pea teenindajad värskemat kaupa riiuli tahaossa peitma ja ostjale jääb valik kas värskema ja kallima kauba või soodsama ja vanema kauba vahel.

Backpackerite seas on eelmainitud tooted ülimalt hinnas ja mis seal salata, isegi oleme eelistanud osta nt 600g kanafilee pigem 3.70$ kui 10.9$-ga (66% alet ja soovituslik säilivusaeg lõpeb kahe päeva pärast). Lisaks on suurematel kaubakettidel olemas ka oma tooted, nö „Home Brand“ tooted, mille esindajad leiab igast põhilisemast tooteklassist ning mis on võrreldes teiste toodetega oluliselt soodsamad (võrdluseks ~650g sai, mille saab „Home Brand“ toodete seast ligikaudu 1,1$ eest, kuid samaväärsed teiste tootjate saiad algavad enamasti alates 2,5$-st). Värskelt küpsetatud saiade hinnad algavad 3$-st ja kallim saiapäts maksab isegi ligikaudu 5$.

Üks tähelepanek veel Eestis hiljuti aktuaalse teemaga seoses. Nimelt müüakse Austraalia toidukauplustes lihtsamaid käsimüügiravimeid, antiseptikud jms ja see on klientide jaoks väga mugav. Isegi „Home Brand“ tootevalikus on olemas oma Ibuprofeeni tabletid. Tundub, et siinsel maal pole lihtsamate käsimüügiravimite kättesaadavus toidukauplustest mingisuguseid olulisi probleeme tekitanud, ei usu, et selline võimalus Eestiski midagi negatiivset kaasa oleks toonud.

Austraalia dollar on Eesti krooni suhtes meie siinoleku ajal veidi üle 10% tugevnenud. Hetkel on kurss järgmine: 1 AUD =10,60 EEK (seisuga 23.03.2010). Meie Austraaliasse saabumise ajal 1 AUD = 9,62 EEK (24.10.2009).

Mõned ülestähendused, mis me ühel poekülastusel tegime:

JUURVILJADE ja PUUVILJADE hinnad sõltuvad paljuski hooajast ja sordist:
- KARTULIT võis Woolworth`ist osta kilohinnaga 1,99$ kuni 3,48$ kilo kohta. Kõrval asuvast pisikesest juurviljapoest leidsime kartulit ka 0,99$ kilohinnaga;
- BANAANI oleme saanud kõige odavamalt osta 1$-se kilohinnaga (Aldist). Vahel on banaanid maksnud ka koguni 5-6$ kilo. Keskmiseks hinnaks on siiski olnud ligikaudu 3-4$ kilo kohta;
- VIINAMARJADE kilohinnad on enamasti jäänud 4-7$ vahemikku;
- SIBULAT oleme kõige soodsamalt saanud osta 1$/kg. Woolworthis on ühe soodsama sibula hinnaks olnud enamasti 1,49$ kuni 2,58$ kilo kohta;
- Aegajalt võib ka ARBUUSI leida kilohinnaga, mis jääb 1$ alla;
- TOMATI kilohind varieerub sõltuvalt sordist alates 3$-st kuni 7$-ni.
LIHATOODETE hind sõltub paljuski sellest, missugusest looma kehaosast liha pärineb, seega on hinnaskaala üsna lai.
- SEAHAKKLIHA müüdi kilohinnaga 9-10$, samas LOOMAHAKKLIHA võis saada olenevalt looma kehaosast, kust liha pärines, kilohinnaga 6$ (eripakkumine) kuni 15$;
- KONDIVABADE SEALIHAPRAADIDE hinnad olid Woolworth`is 8,50$ kuni 15$-se kilohinnaga;
- Soodsama hinnaga PEEKONIT võib osta umbes 9$-se kilohinnaga;
- Tooreste KANATIIBADE kilohinnaks oli ligikaudu 4$;
- Terve ahjusooja GRILLKANA hinnaks 11$;
- 70% sealihasisaldusega KEEDUVORSTI võis soetada pisut üle 4$-se kilohinnaga.
PIIMATOOTED:
- JOGURTI kilohinnad algavad alates 4$-st;
- VÄRSKE liitrise PIIMA võib osta 1,14$ kuni 2,49$ eest;
- LONG-LIFE liitrise PIIMA võib osta kõige odavamalt umbes 1$ eest;
- JUUSTU kilo on maksnud keskmiselt alates 8,5$-st kuni 12$-ni;
- 0,5kg hapukoorega võrreldav toode maksis ligikaudu 3$.
VEEL TOOTEID:
- 12 MUNA oleme kõige soodsamalt saanud osta ligikaudu 2,29$-ga, enamasti jäävad hinnad 3$ kuni 6$ vahemikku;
- MAKARONID (500g) oleme kõige soodsamalt saanud osta 0,59$ pakk, tavaliselt jäävad hinnad 2-3$ lähedale;
- JAHU kilohind on alanud 1$ lähedusest;
- SUHKUR (1kg) maksis 1,59$ (Home Brand) ning pruunsuhkur 1,25$ (Home Brand);
- Canola ÕLI (1liiter) maksis 3,49$ (Home Brand), PÄEVALILLEÕLI 4,49$ (Home Brand);
- Liptoni 1,5 liitrine roheline jäätee maksis 3,29$;
- Coca Cola (2 liitrit) maksis 3,29$, väike 0,6 liitrine külm Coca-cola maksis 3,31$;
- Kaerahelbed (750g) maksid 1,61$, kõige soodsamalt saime seda osta 0,99$-ga.

Alkohol on siin samuti enamasti kallim kui Eestis. Leida võib vaid soodsat Austraalia veini. Seda saab osta ka 4-liitristes pakkides ligikaudu 10$ eest. Võrdluseks veel, et siin maksis 1 liiter Bacardi rummi tavahinnaga 52,5$, 0,7 liitrine Finlandia 36$ ja Jägermeister 45$. Odavamad õlled on keskmiselt 1,5$ väikse pudeli kohta (nt 330, 350 või 375ml). Vähel müüakse eripakkumistena õlut ka 1$ eest pudel.

Oleme autoga rändamise ajal maitsnud erinevaid barbeque`l grillitavaid vorstikesi, kuid mitte ükski neist pole olnud meie kodumaiste vorstikestega võrdväärne. Kõik on siin lihtsalt nii maitsetud olnud. Puudust tunneme kohupiimatoodetest ja mustast leivast. Kauplustest oleme leidnud vaid Ricotta nimelise juustu, mille maitse veidi kohupiimale sarnaneb. Osad maitsetumad jogurtid võib ka maitsetute kohupiimade sarnasteks lugeda. Siin müüakse veel kodujuustu, kuid selle maitse on samuti kodumaistele alla jäänud. Buttermilk`i nime alt pidi isegi meie keefiri sarnase toote leidma. See- eest müüakse neil laias valikus magusaid kastmeid (Custard), reeglina on nad vaniljemaitselid (olemas ka brändilisandiga), kuid leida võib ka shokolaadi- ja banaanimaitselisi jms. Meie lemmik on banaanimaitseline. :) Jogurtitevalik on samuti üsna lai, kuid puuduvad joogijogurtid.

Osades kauplustes on kasutusel ka iseteeninduskassad. Tavaliselt võib nende lähedusest leida ka sõbralikke teenindajaid, kes meeleldi juhendama tulevad. Õnneks on alati kaupluses ka paar elus-teenindusega kassat avatud olnud, seega pole me veel iseteeninduskassat katsetanud. Oleme vanamoodi hakkama saanud.

Victoria osariigis on suur osa toidukauplustest iga päev südaööni avatud. Samas Adelaidis (South Australia) oli pühapäeva õhtul peale kella kuute suhteliselt võimatu süüa osta ja avatud toidupoodi leida. Victoria osariigis antakse paljudes toidukauplustes klientidele toidu pakkimiseks tasuta kilekotte ja mitte ainult, teenindajaid ISE pakivad kõik tooted kenasti kottidesse. Umbes nagu Stockmanni Hullude Päevade ajal, ainult et seda kõike teeb kassiir ostu sooritamise ajal. Paljudel klientidel on olemas oma riidest (tegelikult küll mingist paberriidest) korduvkasutatavad kotid, mis ostu sooritades kassiiri kätte antakse ja sel juhul pakitakse tooted kliendi kottidesse. Meie oleme ka viimast varianti eelistama hakanud, sest majja on kuhjunud päris suur kilekottide virn ja lihtsalt ei taha neid enam juurde saada. Erinevates osariikides on reeglid erinevad ja South Australias meie sellist kilekottide raiskamist ei näinud, seal olid kotid tasulised.

Sööme siin päris korralikult, maitsvalt ja hästi. Igal nädalal püüame vaid ühe korra poes käia ja keskendume rohkem eripakkumistele ning headele hindadele. Teeme alati ise süüa ja nädalas kulub kahepeale kokku meil toidu peale keskmiselt 70$, st kuskil 10$ päevas. Enamasti kuulub sinna sisse ka joogivesi. Ostame 10-liitriseid pappkaste, kus vesi on kile sees. 10-liitrine veekanister maksab umbes 3,7$. Sõltuvalt ilmast kulub meil vett joogitarbeks nädalas umbes 40-50 liitrit. Püüame söögi osas olla üsna kokkuhoidlikud, kuid oleme tihtipele väga hea hinnaga häid tooteid leidnud. Kindlasti saab siin maal süüa meist palju palju kallimalt :) Näiteks polnud meie sakslastest majanaabrite jaoks mingi üllatus kulutada ühe poeskäiguga ära 120$ ja nad käisid poes mitu korda nädalas. Tihti osteti krõpse, erilisi küpsiseid, valmistoite, karastusjooke, kalleid kastmeid jms. Ja nädala lõpus olid nende taskud rahast tühjad ja näod mossis. Valikute küsimus.

Ainuke asi, mis Austraalias odavam on, on kütus. Kohalikud kaebavad, et selle hinnad on viimastel aastatel tõusnud, kuid siiski on hinnad soodsamad kui meie kodumaal. Nt kütus 95 maksab ligikaudu 1,25$ liitri kohta, diisli hind on sellega samaväärne. Gaasi liiter maksab 0,65$, küll aga kulub seda bensiinist mõnevõrra rohkem. Kütuse hinnad sõltuvad paljuski ka asukohast (nt outback`is on see palju palju kallim). Samas on Austraalias vahemaad ikka päris päris korralikud ja reisides kulub kütust ohtralt. Küll aga peab iga auto eest maksma registreerimistasu ehk tegelikkuses aastamaksu. Väidetavalt kasutatakse seda teede ehitamiseks, kuid sisaldab ka kohustuslikku liikluskindlustust. Aastane registreerimstasu on sõltuvalt osariigist keskmiselt 600$, mõnes osariigis saab seda tasuda ka kvartaalselt, kuid sellisel juhul tuleb summaarum mõnevõrra suurem.

Riidekaupade osas me väga süvenenult ringi vaadanud pole. Põgusa vaatlemise järgi julgen öelda, et brändikaubad tunduvad olevat meie maaga üsna samas hinnaklassis. Leidub ka palju soodsamaid ja lihtsama tegumoega riiete kauplusi. Eelnevast ametialasest huvist on silma jäänud, et Austraalias on mitmel pool esindatud Guess, kuid Tommy Hilfigeri kauplusi pole ma siiani veel ühtegi näinud. Seega Põldma Kaubanduse ühte olulisemat kaubaartiklit austraallased (vähemalt Victorias) väga ei tunne. Samas on siin väga popid erinevad vaba-aja ja surfiriiete müügikohad, kohalike ja turistide lemmikuteks tunduvad olevat kohalikud Billabong, Quicksilver ja Roxy. Nagu igal pool mujalgi maailmas, võib siin ennast riidesse panna nii soodsalt kui kallilt. :)

Aap, üks tähelepanek veel. Erinevates telereklaamides on modellide asemel väga tihti kasutatud ettevõtte enda töötajaid (seda ka erinevate kaupluste reklaamides). Reklaamid on ka siin maal tüütud, kuigi neid näidatakse palju tihedamini ja lühemalt. Nii et kööki võileiba tegema minnes peab kiirustama. :) Väga popid on igasugused hoiatavad ja õpetlikud reklaamid ja klipid, nt. päevitamise kahjulikkusest ja nahavähist, keskkonna säästmisest jne. Ja 30+ faktoriga päevituskreem on siin väga igapäevane :) Oleme aru saanud, miks kohalikud ei päevita. Seda lihtsalt pole vaja teha, sest päikest saab niikuinii igal pool. Pigem kasutatakse kõikvõimalikke mütse ja kaitsevahendeid, et seda endast eemale hoida. Koduste eestlaste jaoks üsna harjumatu. Meie jaoks väga igapäevane. Ja paljud kohalikud isegi ujuvad riietega.