GRAMPIANS- Wonderland Walk

Meie Esimene Jõulupüha (25.dets) möödus täielikult matkamise tähe all. Päeva alustasime Grampians`i kõrgeima mäe, Mount William`i (Duwil), tipu vallutamisega. Autoga pääses tipule üsna lähedale, edasi-tagasi matkamiseks pidime jalgsi läbima veidi alla 4km ja seda peamiselt asfalteeritud teed mööda. Mount William`i tipp asub 1167 meetri kõrgusel merepinnast ja sealsete eukalüptipuude vahelt avanevad ilusad vaated ümberkaudsetele mägedele ning tasandikele. Lootsime Mount William`i tutvustanud brošüüride põhjal jalutada pealpool pilvi, kuid kahjuks meil seda õnne polnud ja pilved asusid sel päeval siiski meist mõnevõrra kõrgemal.

Allan Mount William`i (Duwil)tipus:


Enne oma päeva tipphetki suutsime vaatamas käia veel Silverband Falls`i ning uudistada Lake Bellfield`i tammi. Silverband Falls`i näol on tegemist kosega, mille vesi maaga kokku puutudes jäägitult kaob. Nimelt suubub vesi peale koske mõneks ajaks maa-alusesse jõkke. Rännak kose juurde oli 2km pikkune jalutuskäik mööda lihtsaid metsaradasid.

Ja siis see tuligi, meie seni kõige elamusrohkem ja meeledejäävam katsumus- Wonderland Walk. Tegemist on mägedevahelise, ligi 10km pikkuse matkarajaga, mis sai alguse varemgi mainitud väikesest Halls Gap`i külakesest. Eranditult terve teekond oli kui rännak Imedemaal. Kogesime, et mägesid eemalt vaadata on hoopis midagi muud, kui nendel ise turnida. Eriti veel keset sellist imepärast loodust, millest suur osa jääb eemalt märkamatuks.

Meie rännaku esimene pool kulges mööda mägedevahelisi radu Halls Cap`ist pilvede poole. Terve see teekond oli kui üks suur vaatamisväärsus. Peatusime teekonnal vee poolt kaljusse uuristatud vannikeste juures, mida nimetatakse Venus Baths (e.k. Veenuse vannid). See oli justkui väikeste laste paradiis. Laste kilkeid oli kaugele kuulda ja nende elevus kaljuvannides sulistades ning neis liugu lastes silmnähtav.

Veenuse vannid ja elev Allan:


Seejärel muutus rada mägisemaks ja järsemaks. Saime hoolega kividel turnida ning mööda kaljunukke üles ronida. Meie jaoks oli see ronimine päris elamusrohke ja tavapäratu, nautisime iga raskematki hetke sellest teekonnast. Vahelduseks saime ennast jahutada mägedevahelises veejoas (Splitters Falls) ning puhata väikse jõekese, Stony Creek`i, ääres kividel istudes ja varvastega vees sulistades.

Läbisime oma rännakul Wonderland`i Grand Canyon`i ehk kaljulõhesse rajatud laiema teeraja ning murdsime ennast läbi sellest oluliselt kitsamast mägedevahelisest tänavast, Silent Street`ist (e.k.Vaikne tänav). Silent Street`i näol on tegemist suhteliselt kitsa kaljulõhesse rajatud tänavaga, mistõttu mõnelgi suurema kondiga inimesel tekib selle läbimisel tõenäoliselt tõsiseid raskusi. Grand Canyon`i ja Silent Street`i läbides tundsime ennast justkui sipelgatena, kes kitsastes kõrgete seinadega vagudes vapralt ja segamatult oma teed müttavad.

Grand Canyon:


Silent Street:


Peale pikka elamusrohket Imedemaa rännakut jõudsime lõpuks veidi väsinuna mäe tippu imetlemaks Pinnacle Lookout`ilt avanevaid võimsaid vaateid. Leidsime sealt üles oma rännaku alguspunkti, Halls Cap`i külakese, ning jõuluõhtul meile armsaks saanud Lake Bellfield`i. Need vaated muutis veelgi võluvamaks mäe otsa toovate radade iseseisev läbimine. See võimaldas ümberkaudset loodust paremini tundma õppida ning seda terviklikumalt tajuda. Jäimegi mõneks ajaks mäe otsas asuva Pinnacle Lookout`i läheduses olevatele suurtele kivitahvlitele puhkama ning nautisime värske õhu ning õrna jahutava tuulehoo saatel kaljunukkidelt avanevaid imelisi vaateid.

Pinnacle Lookout:


Tagasi Halls Cap`i hakkasime liikuma mäe nõlval allapoole kulgevat rada mööda seal egajalt peatusi tehes. Kohtasime sealsetes põõsastes nahistanud kängurusid (tegelikult küll nende lähisugulasi wallabisid), imetlesime taas vahvaid rohupuusid (grass tree) ja erinevaid võimsaid kivimürakaid. Olime päevastest rännakutest suhteliselt väsinud, kuid siiski ühisel rännakul kogetu tõttu südamest rõõmsad. Õnneks oli teekond allamäge endisest oluliselt lihtsam ja jõudsime Halls Cap`i tagasi enne päikese loojumist. Valisime ka selle öö veetmiseks kauni koha Lake Bellfield`i äärde, sel korral veidi teise koha peale, päeval külastatud tammi lähedale.

Matkasime sellel päeval kokku vähemalt 20 km ja enamus sellest teekonnast oli üsna mägine ning põnev. Soovitame kõigil tulevastel Grampians`i külastajatel Wonderland Walk`i kindlasti läbi matkata. See on kogemus omaette ning muudab Grampians`i külastamise sportlikumaks ning elamusrohkemaks.

P.S.GRAMPIANS`i fotoalbumisse meiega kaasa seiklema pääsete vajutades SIIA