Ekstreemne juukselõikus

ELU-OLU

Täna taas kolisime. Mul on juba järg käest läinud, mitmes kord meil Austraalias viibides juba kolida tuli. Igatahes on Melbourne`is viimasel nädalal toimuvate suurte pidustuste ja austraallaste jaoks ülioluliste suurte hobusevõidusõitude tõttu paljud majutuskohad välja müüdud olnud. Sel põhjusel elasime viimased kolm päeva ja ööd 6-kohalises toakeses, mis asus köögi ja ühisruumi vahetus läheduses. See oli ainuke tuba, milles sellel hetkel vabu kohti oli. Nimetatud backpackerite elamus mingisugust öörahu sätestatud polnud. Seega kostus meie tuppa ööpäevaringselt pidev lärm ja kisa ning magada me eriti ei saanud. Kolisime täna heas usus ja lootuses paremasse unne :)

Kolm ööd pidasime lärmakas toas vastu seetõttu, et olime oma pangakaardi tellinud nimetatud hostli aadressile ja need pidid meile lähipäevil postiga saabuma. Õnneks saimegi need kolimishommikul kätte. Jagasime tuba muuhulgas ühe saksa noormehega, kes oli koondamise tõttu töö kaotanud. Seejärel otsustas ta oma säästude ning koondamisrahade eest veidikeseks aja maha võtta ning suundus ümbermaailmareisile. Ei mäletagi täpselt, aga ta oli juba viibinud mitmes erinevas riigis, nautis erinevate maade võlusid ja parandas meelt. Austraaliast edasi suundub ta kolmeks nädalaks Uus-Meremaale.

Meie tänaõhtune uus elukoht on samuti backpackerite jaoks loodud elamu, mis asub taas Melbourne citys ning State Library of Victoria vahetus läheduses. See on seni kõige korralikum elamu, kus me viibinud oleme. Sisustus ja interjöör on kõige kaasaegsem ja mugavam ning toad on väga puhtad ja korralikud. Majas on kasutamiseks ka väike jõusaal ning meelelahutuseks mänguaparaatide tuba. Köögis on suur televiisor ning olemas on kõik suuremad köögivahendid, sh röster, mikrolaineahi jms. Ja voodid tunduvad ka mugavad ning pehmed olevat, naudime hetkel siinset vaikust ja ootame tänast magusta ning rahulikku und. Mida paremat ja magusamat me tänaseks veel loota võiksimegi :)


Allaniga pole rattakauplusest siiani ühendust võetud. Arusaadavalt ei soovi nad endale nii lühiajalist töötajat, kes paari kuu pärast lihtsalt minema läheb. Oleme ka ise otsuse vastu võtnud, et tahame linnast ära sõita. Kuigi Melbourne on väga ilus linn, oleme siinse city osa risti ja põiki läbi käinud ja suurt midagi pole enam avastada. Ülejäänud maad on aga avastada oi-oi kui palju. Otsime hetkel endale soodsat autot, millega maad avastama minna ja kus ka magada oleks võimalik. Oleme paari autot ka vaatamas käinud ning paljude kuulutuste peale helistada püüdnud. Kõik on kas liialt kallid olnud või küsitud hinna kohta liiga romud autod, mille vastupidavusse meil usku pole. Selle nädala lõpuks tahaks väga juba linnast ära sõita.

Esmaspäeval ja kolmapäeval käis Allan tööbüroo kutsel, kuhu ennast mõlemad kirja panime, taas lühikesi tööotsasid tegemas. Sel korral käis ta Melbourne`i city väljakutel toimuvate ürituste tarbeks telke üles panemas ning neid hiljem ka maha võtmas. Ka sel korral oli kohale kutsutud mitmeid erinevatest riikidest pärit backpackereid.

VÄIKE LUGU MEIE PISUT EKSTREEMSEST ETTEVÕTMISEST JUUSTE LÕIKAMISE VALLAS

Kõiges olid süüdi Allani juuksed, mis lihtsalt luba küsimata nii kiiresti kasvavad. Eestis olles läks meil lõpus nii kiireks, et Allan juuksurisse ei jõudnudki. Pealegi arvas ta ise, et külmade ilmade hakul on hea, kui varuks on üks kena juukspuhmakas, mis peanahka pisut soojendaks :) Austraalias ilmutab päike ennast järjest tihedamini ja kuumemalt, seega peanaha soojustust pole enam tarvis, vastupidi, sellest peaks vabanema. Enne, kui tema pea kiilakaks või siilikeseks ajada mõtlesime, otsustasin pisut ise eksperimenteerida. Jalutasime meile juba koduseks saanud (Flagstaff Gardens) parki, otsisime sealt endale ühe kõrvalisema koha ja hakkasingi peale. Nimelt otsustasin elus esimest korda meesterahva juukseid lõigata, st esimest korda üldse kellegi juukseid lõigata. Kui aus olla, polnud mul vähimatki aimu, kuidas seda tegema peaks või missugust tehnikat kasutada võiks. Abivahenditeks olid vaid kotipõhjast leitud veidi tömbi ninaga kääripoisid ning üks laiaharuline roheline kamm, millest küll hiljem loobusin ja mille oma nobedate sõrmedega asendasin.

Kommentariks veel nii palju, et erinevaid tööportaale külastades kohtasin üsna mitmeid juuksuriameti kuulutusi. Seega otsustasin naljatamisi katsetada, kas võiksin endale uue elukutse valida. :) Lõppkokkuvõttes tõden, et jätan selle töö siiski hetkel veel professionaalsemate vahenditega õppinud tegijate pärusmaaks.

Pilt Allanist enne minu eksperimenteerimist:


Palusin Allanil esimese pildi tarbeks olla mossis ja juhmi näoilmega ning pärast uue soenguga pildi tarbeks pisut naeratavam ja õnnelikum, kuid erinevatel põhjustel minu sooviks see vaid jäigi ja tulemus oli pigem vastupidine :) Lootsin luua telereklaamide efekti, no nt kus müüakse salendavaid preparaate. Enne preparaatide kasutamist näidataval pildil on katsealune kahvatu nahaga, kössis kehahoiakuga, kõht punni söödud ja ette aetud ning nägu tusane. Pärast reklaamitava kuuri läbimist näidataval pildil on katsealuse kõht kenasti sisse tõmmatud, rüht paigas ning solaariumi või kreemide abiga ka ilus jume peale saadud ja otse loomulikult näitab ta oma pärlnaeratust ja särab õnnest. Suurepärane toode !!!

Pean tunnistama, et meil see päris nii ei õnnestunud. Esiteks keeras ilm täiesti ära, taevas läks pilve ja puhuma hakkas päris tugev tuul. Olime ennast kahjuks ka suhteliselt õhukeselt riidesse pannud. Teiseks hakkas peagi tibutama vihma, mille tõttu oma tööga veel eriliselt kiirustama pidin. Tugeva tuule tõttu võisin usaldada vaid oma kõhutunnet selles osas, et kas üks peapool teisega ka sarnane tuleb. Juuksed lendlesid igas ilmakaares ja ei kuulanud kuidagi sõna. Lõpuks oli meil mõlemal juba nii külm, et jätsime selle töö lihtsalt pooleli ja jooksime õrnalt sinakaks tõmbununa oma elukohta tagasi. No vot, sellel põhjusel ongi Allan minu kätetööd reklaamival pildil veidi sinaka nahatooniga ning mitte just kõige armastusväärsema ja õnnelikuma naeratusega. Minu hinnangul nägi ta ka pärast minu käte alt läbikäimist veel täiesti inimese moodi välja :) Ja iga viltune joon ja vale liigutus tundus mulle veel eriti armas, kedagi peale iseenda polnud ju süüdistada ega kiruda :). Elamises veidi pardliga uut soengut kohendades lõikasin talle lõpetuseks küll kõrva lähedusse juustesse ühe üsna märgatava juustest hõredama ringikese, kuid ka hoolimata sellest nägi ta endiselt täitsa ponks välja. :) Ja tema suurest kartusest hoolimata julgesid inimesed ka peale minu poolt läbi viidud lõikust temaga endisel moel suhelda.

Pilt Allanist peale minu eksperimenteerimist:


Selline lugu siis nende juustega :)

Kõikidele meie vaiksetele ja lojaalsetele lugejatele ning jälgijatele tahaksime öelda, et võite meile julgemalt igasuguseid kommentaare ja soovitusi kirjutada või meiega lihtsalt oma mõtteid jagada. Sel juhul saame aimu, kas ja kes meie tegemistel silma peal hoiavad ning väga südantsoojendav on lugeda koduste armsate inimeste südametest tulnud sõnu. See toob meid hetkeks oma sõpradele ja lähedastele ligidamale ja paneb meid naeratama :) Sealhulgas aitäh kõigile, kes meile kaasa elavad :)