Peale oma esimest rännakut Great Ocean Road`il suundusime Victoria osariigi suuruselt viienda linna Sheppartoni suunas. Automüüja Charlie soovitas meil tööotsimise eesmärgil just sellest linnast alustada, kuna Sheppartonis ja selle lähiümbruses on palju võimalusi erinevaid hooajatöid leida. Teatavasti on meiesugustel ränduritel lihtsam saada hooajatöid, kuna working holiday viisaga Austraaliasse tulles ei tohi ühe tööandja juures üle kuue kuu töötada. Seega püsivate töökohtade peale backpackereid ei võeta ja ainukeseks lootuseks edaspidisteks seiklusteks raha koguda ongi lühikesi tööotsasid leida.
Teel Sheppartoni tutvusime põgusalt kahe teele jääva väikelinna, Ballarati ja Bendigoga. Need linnad on kuulsad selle poolest, et 1850-test aastatest alates leiti sealt piirkonnast märkimisväärsetes kogustes kulda. Ballaratist on leitud ka üks maailma suurimaid kullakamakaid. Kullaleidude tõttu hakkas ka Melbourne tormiliselt arenema ja 1850-ndatel aastatel puhkes Austraalias kullapalavik. Selle tulemusel oli 1880. aastatel Melbourne üks maailma rikkaimaid linnu.
Tänasel päeval reklaamitakse kullaleidmise piirkonda turistidele mitmel moel ning Ballaratis asuvad kõrvuti nii kullamuuseum kui Sovereign Hill. Viimase näol on tegemist 60 ha suurusel maa-alal asuva mitmekülgseid võimalusi pakkuva kinnise külakesega, mida külastades saab aimu kullaotsimise aegsest elust-olust. Külakeses on väikesed tolleaegsed majakesed ning turistidel on võimalus erinevates tegevustes ise kaasa lüüa, nt ise küünlaid valmistada, kulda otsida, maa-aluseid kullakaevandusi külastada ja palju palju muud teha. Samuti toimub Sovereign Hill`is efektseid etendusi kajastades kullaleidmisaegset olustikku ning Austraalia legendaarse lindprii Ned Kelly elu.
Meie kahjuks kullamuuseumisse ega Sovereign Hilli sel korral sisse ei läinud, piilusime vaid klaasitud ustest ja ala piiranud väravatest sisse. Lisaks vaatasime piletite müümise eesruumis Sovereign Hilli tutvustavat videot. Pilet oleks meile kahele kokku maksma läinud ligikaudu 80$ ja oleme siin kallil maal auto ostmise ja enamus ajast töötuna elamise tõttu üsna vaesteks muutunud. Seega otsustasime, et hoiame oma allesjäänud raha kõik söögi tarbeks ja enne tööleidmist ei saa me endale ühtegi luksust lubada. Pealegi oli ilm nii palav, et tahtsime kiiresti Sheppartoni jõuda ja endale mugava ööbimispaiga leida. Siiski tahaksime sinna paremate aegade saabudes kindlasti tagasi minna.
Meie teekond Melbourne`ist Great Ocean Road`i kaudu Sheppartoni:
Sheppartonis elab kokku ligikaudu 30 000 elanikku, City of Greater Shepparton ehk koos ümberkaudsete aladega on elupaigaks ligikaudu 60 000 inimesele. Millegipärast on Sheppartoni linna erinevates kohtades väga palju värvilisi ja huvitavate kujunditega kaunistatud lehmakujusid. Me pole veel aru saanud ega süveneda jõudnud, mis teema nende lehmadega on, aga igatahes näevad nad vahvad välja.
Saabusime Sheppartoni koos kuumalainega. Nimelt on selle linna läbi aegade kõrgeim novembrikuu maksimumtemperatuur olnud ligilähedane sellega, mida me seekordse kuumalainega tunda saime, st ligikaudu 40,5°C. Siinse piirkonna kõige kuumemateks kuudeks on jaanuar ja veebruar. Jaanuarikuu läbi aegade kõige kõrgemaks temperatuuriks on Sheppartonis fikseeritud ligikaudu 46°C. Igatahes õhk oli ülilämbe kui mitte öelda, et õhku peaagu polnudki ja päikese kätte sattudes see kõrvetas nahka. Püüdsime päikesest võimalikult eemale hoida ja külastasime kuumemate päevade jooksul pidevalt konditsioneeridega varustatud kaupluseid ning aegajalt ka Sheppartoni raamatukogu. Kauplustes püüdsime võimalikult kaua aega veeta, seega hiilisime seal riiulite vahel tükkaega ringi suutes enamuste toodete hinnad läbi analüüsida ja nende söömisest unistada. :) Väljas jalutades oli kasulikum käsi õhu käes võimalikult vähe liigutada, kuna liigutamisest tekitatud õhuvoog tundus veelgi kuumem olevat. Välistemperatuur oli inimese normaalsest kehatemperatuurist veidi kõrgem, seega oli päikese käes üsna talumatu olla. Isegi õhtul kell üheksa oli õhk veel väga soe ja lämbe ning temperatuur üle 30°C kraadi. Igatahes pidasime vastu kandes kübaraid, juues ohtralt vedelikku ning külastades vahelduseks väljasuitamisele või autos praadimisele konditsionneriga varustatud asutusi.
Uurisime internetist veidi informatsiooni Austraalia kuumarekordite ja üldse siinse kliima kohta. Lisaks saime teada, et maailma kuumarekord on 58 °C. Selline temperatuur mõõdeti 1922. aastal Liibüas Azizis.
Austraalia kuumarekord mõõdeti 2.01.1960.a. Lõuna Austraalias Oodnadatta`s ja selleks oli 50,7°C. Victoria osariigi (meie asukoha osariigi) maksimaalne temperatuur mõõdeti 7.02.2009. Hopetoun`is ja selleks oli 48.8 °C. Üldiselt on Austraalia kliima piirkonniti väga erinev. Nt Põhja-Austraalias Darwini lähiümbruses on temperatuur aastaläbi ühtlane, päevased maksimumtemperatuurid kõiguvad kuni 10 kraadi ulatuses hoolimata kuust. Päevased soojakraadid jäävad seal enamasti + 30°C ümber. Meie saime Sheppartonis tunda ülisuurt temperatuuri kiiret muutust. Ühel päeval talusime +40°C kraadist kuumust ning järgmisel päeval ei tõusnud temperatuur üle +20°C, puhus tugev tuul ja sadas vihma. Müstiline, kuidas vähem kui 24h jooksul võib päevane temperatuur ligikaudu 20°C kraadi võrra muutuda. Igatahes otsisime kotisügavustest üles oma teksad, kampsunid ning kilekad lootuses varsti ka põhjamaalaste jaoks mõnusat parajat sooja ilma tunda saada.
Rohkete lillakate kellukesekujuliste õitega puu:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar