Linnuvaatlusplatvorm ja kohtumine känguruga

Elasime mõnda aega Sheppartonis. Seal olles otsisime hoolega töövõimalusi kasutades selleks erinevaid mooduseid. Näiteks külastasime kohalikku tööbürood, uurisime interneti tööportaalidest sinna lisatud kuulutusi, täitsime ära mitmete suuremate farmide kodulehekülgedel olevad avaldused, kirjutasime ümberkaudsete piirkondade backpackerite hostelitesse, helistasime kuulutuste peale ja võtsime ühendust erinevate farmidega. Peame tõdema, et Austraalias backpackeritena tööd leida pole hetkel eriti lihtne ja see on paljuski õnne asi. Paljudest farmidest vastati meile, et hetkel on neil kõik vajalikud töötajad olemas ja paari nädala jooksul kindlasti kedagi juurde ei vajata. Sama meelt oldi ka tööbüroos. Viimases arvati isegi, et paljud töötamisvõimalused avanevad alles uue aasta alguses. Peamisteks põhjusteks arvati hooaja hilinemist ning backpackerite erakordset rohkust sellel aastal. Seetõttu otsustasime Sheppartoni maha jätta ja liikuda mööda Murray jõge läände, et tööootuse ajal maad tundma õppida ja erinevaid piirkondasid avastada. Murray on Austraalia suurim jõgi, mille pikkuseks koos Darlingi lisajõega on ligikaudu 3490 km. Selle jõe äärsetel aladel asub palju puuviljafarme ning Murray jõe org on Austraalia tähtsaimaks niisutusalaks. Nimetatud jõgi on ka piiriks Victoria ja New South Wales`i vahel.

Võtsime suuna Swan Hill`i poole. Väga rõõmustav oli mööda uusi teid sõita ja lahtisest aknast seda imepärast maad imetleda. Päike oli taas välja tulnud ja loodus endisest rohelisemaks muutunud. Tegime peatuse Kerangi nimelise linnakese juures veidi maanteest eemale rajatud lindude vaatlusplatvormil. Sealne piirkond on koduks paljudele erinevatele linnuliikidele, nt asub seal maailma suurim Ibiste pesitsemise piirkond. Olime vaateplatvormi juures ainukesed inimesed ning esialgu vaatlesime linde korralikult vaatlusmajakeses läbi suure binokli. Vaatlesime neid oma loomulikus rahulikus keskkonnas. Seejärel sai kiusatus meist võitu ja läksime ümbruskonda lähemalt uudistama. Jalutasime mööda pisikest metsas looklevat loodusrada kõrvad sumisemas erinevatest linnu- ja loomahäältest. Loodus täielikult elas ja sada igas mõttes. Sattusime sinna õhtupoolikul ja sel ajal on loomad eriti aktiivsed. Nägime oma teekonnal väga paljusi väikseid jäneseid, kes pidevalt põõsaste vahelt nii üksi kui kambakesti välja hüppasid ja seejärel rõõmsalt meie silmist taas peitu pugesid. Mõni jänkupoiss peatus hetkeks, vaatas meile kartlikult otsa ja hüppas rõõmsalt oma teed.

Väike jänkupoiss:


Kehvade linnuteadlastena ei oska me defineerida, mis linde me seal selle aja jooksul seal ära nägime. Piltide abil tuvastasime valged ibised, järvekesel ujusid pelikanid ning põõsastes sädistasid kirevate värvitoonidega ehitud papagoid. Vaateplatvormi taga järve ääres jalutades tuli veest meist meetri kaugusele askeldama üks eriti julge tegelane. Tundus, et me ei häirinud teda üldse või ei pannud ta meid lihtsalt tähele. Igatahes toimetas ta oma tähtsate kaevetöödega laskamata meil ennast ära ehmatada. Hiljem tuvastasin pildi järgi, et tema nimi oli siinses keeles Fat Tailed Dunnart.

Valge Ibis:


Fat Tailed Dunnart:


Terve metsasisese teekonna jälitasid meid eriti tüütud kärbsed ning suured „killer-sipelgad“. Äkki kuulsime metsast suuri katkendlikke mürtsusid. Ehmatasime ja otsisime hirmunult selle hääle tekitajat. Nägime meist umbes viie meetri kaugusel pisikest kängurupoissi, kes meid veelgi rohkem kartes sama kiirelt põõsastesse kadus. Meelde suutsime jätta vaid tema kiirel hüppel tuvastatud kehaosa ja sabajupi. Tundus, et ta oli meile umbes nabani. Hakkasime elevusest kängurule järgnema, kuid kuulsime vaid järjekordseid hüpetest põhjustatud mürtsatusi. Teda ennast meil enam silmata ei õnnestunud. Igatahes nägime oma elu esimest metsikut känguru ja veendusime, et nad ikka tõesti on olemas. Taamal põlluveerel silmasime oma rännaku lõpus luusimas ka üksikut lonkivat rebasepoissi.

Jätkasime oma teekonda autoga. Suundusime sildi, Kangaroo lake, juhatusel. Lootsime päikeseloojangul Känguru nimelise järve ääres taas mõnda põõsaste vahel hüppavat kängurupoissi kohata, kuid seda tulutult. Nägime viinamarjaistanduste vahel taas kelmikaid jänesepoisse ning arvutuid sädistavaid papagoisid. Leidsime endale Kangaroo järve ääres ööbimispaiga ühel sealsel looduskaunil grillimis-ja puhkeplatsil. Öö oli soe, seetõttu jätsime autoaknad praokile ja uinusime metsatukast kostuvate looma- ja linnuhäälte taustal.

Kangaroo Lake päikeseloojangul:


P.S. KELLEL HUVI, SIIS ROHKEM PILTE MEIE TEEKONNAST LEIATE VAJUTADES SIIA