Viimased päevad Melbourne`is

Mul on kirjutamata mõned meie tegevused või tähelepanekud sellest ajast, kui me veel oma auto ootel olime ja Melbourne`is viimaseid päevi veetsime. Enamus viimastest päevadest kulus meil muidugi autoga seotud tegevuste uurimisele ja planeerimisele. Siiski tutvusime põhjalikumalt ka linnaeluga. Näiteks külastasime põhjalikumalt varasemates teemades mainitud State Library of Victoria raamatukogu. Sissepääs sinna oli kõigile täiesti prii, kelleltki ei küsitud mingisugust lugejapiletit ega eriluba. Paar turvameest seisis uksel ja piilus vahel raamatukogust väljuvate inimeste kottidesse. Austraalias on ka paljudes kauplustes (sh toidukauplustes) kombeks, et teenindaja või turvamees palub külastajatel väljudes oma kotid avada. Tavaliselt piirdub see vaid sellega, et külastaja teeb kotiava lahti, turvamees kiikab kiirelt sinna sisse ja asi korras. Esimesel korral tekitas see meie jaoks küll kerge ehmatuse, kuid hiljem oleme aru saanud, et see on nende rutiinne ja tavapärane tegevus.

Raamatukogu oli seest täitsa uhke, läbi mitme korruse võis seal tutvuda erinevate väljapanekute ja näitustega. Nt ühel korrusel tutvustati Austraalia ajalugu, teisel keskenduti raamatu ajaloole jne. Olemas oli mitmeid erinevaid lugemissaale ja temaatilisi ruume (maletuba, mängude ruum). Igas ruumis ja pea igas nurgas võis kohata paksude raamatute taha mattunud üliõpilasi. Mõni oli endale väikese puhkuse lubanud ja kergeks uinakuks lauale vajunud. Lisan siia mõned pildid selle raamatukogu kõige uhkemast saalist, mida me ka külastasime.



Linnas päikeselist laupäeva veetes juhtusime üllatusega peale ühele jõuluvana ootuse teemalisele lasteüritusele. Kuidagi väga väga kummaline ja üldse mitte jõulutunnet tekitav oli palaval päeval jõuludele või jõuluvanale mõelda. Meile pole üldse kohale jõudnud, et varsti on käes detsembrikuu ja et meie kodumaal on miinuskraadid ja sajab lund. Meil hakkab siin varsti kuum suvi ja suvel ju ometi ei saa jõuluvana tulla? Meie jaoks on see harjumatu ja loogikavastane. Üritame kaupluste jõuluteemalistest väljapanekutest ja linna kaunistavatest kunst jõulupuudest mööduda neile erilist tähelepanu pööramata. Vahel peatume vaid mõne vahva jõuluteemalise vaateakna ees koos trobikonna laste ja nende vanematega. Selja taga ootamas uued lapsed ja nende vanemad, et vähemalt vaateaknal näha lumepallide veeretamist ja lumememmede ehitamist. Vot sellistel kuumadel päevadel ja sellistel hetkedel tunneme küll puudust jahutavast paksust lumesajust. :)


Ja otse loomulikult külastasime oma viimastel Melbourne`is veedetud ülisoojadel suveöödel taas meie lemmikuks saanud kohti Yarra ääres. Sel korral mängis jõeäärsel promenaadil noorte bänd tuntud lugusid ja nad tegid seda ülihästi. Pisar tuli silma, kui mõtlesin, et võib-olla on see täiesti viimane kord, kui me seal oleme. Arvatavasti oligi, kuid avastada on ju veel nii palju ilusat. :)



Peadselt postitan siia kirjelduse meie esimesest seiklusretkest, kuhu neljarattalise sõbraga suundusime. Meie esimeseks teekonnaks oli GREAT OCEAN ROAD!