kolmapäev, 18. november 2009

GREAT OCEAN ROAD - I päev

Suundusime oma esimesele rännakule Austraalia ühele kaunimale ookeani ääres kulgevale maanteele ehk GREAT OCEAN ROAD-ile. Selleks sõitsime Melbourne`ist 72km edela suunas, et jõuda Geelongi linna, kust Great Ocean Road ametlikult alguse saab. Läbisime oma teekonna jooksul veidi üle 300 km ja sellest enamus kulges mööda rannikut võimaldades teekonna jooksul nautida imelisi vaateid. Great Ocean Road-i äärde on rajatud küllaldaselt vaateplatvorme, kus saab pikemalt peatuda, ookeanilt kanduvat jahutavat värsket õhku sisse hingata, päikese käes ennast soojendada ja maalilisi vaateid mällu salvestada. Meie teekond kestis kokku kolm päeva. Selle jooksul külastasime erinevaid vaatamisväärsusi ja looduskauneid kohti.

Pilt Great Ocean Road-i teekonnast (klikkides pildile avaneb see suuremana):

I PÄEV
Oma reisi alguspäeval tegime esimese pikema peatuse Torquay`s. Tegemist on Austraalia surfipealinnaga, kus asub maailma suurim surfimuuseum Surfworld ning mis on mitmete nimekate firmamärkide nagu nt Rip Curl ja Quiksilver kodulinnaks. Torquay`st saab tegelikkuses alguse Great Ocean Road-i sadu kilomeetreid kulgeva ookeaniäärne teekond. Selle väikelinna läheduses asub ka surfarite seas kuulsaks saanud Bells Beach. Torquay ja Anglesea lähedusse jäävad ookeaniäärsed alad tundusid olevat surfarite paradiisiks. Nägime sealsetes randades askeldamas päris palju erinavaid surfisõpru, kes on sinna kohale rännanud üle kogu maailma. Sealne turism on suurelt osalt suunatud just surfarite jaoks. Selleks tarbeks on seal erinevaid majutusasutusi, kaupluseid, palju reklaamiti ka surfikoolitusi.

Meie tegime siiski Torquay`s peatuse mitte surfamise eesmärgil, vaid vajadusest lõunasöögi järele. Leidsime kergelt ühe kauni ookeaniäärse rannaala ning nautisime seal oma tagasihoidlikku söömaaega. Hiljem jalutasime läheduses olevates randades ja imetlesime heledat õrnalt rohekassinist ookeani ning kuulasime lainete vaikset mühisemist.


Meie esimese öö peatuspaigaks sai pisike ookeaniäärne surfilinnake Anglesea. Peatusime ühel rannaäärsel parkimispaltsil, kuhu öö saabudes üha enam rändureid nii autode, väikebusside kui suurte karavanidega ennast ööd mööda saatma sättisid. Õhtul tõusis tuul ja õhk muutus päris jahedaks. Mässisime ennast autos korralikult tekkide sisse ja veetsime sealse öö taas autoaknast tähistaevast imetledes ning järgmisest päevast mõtteid mõlgutades. Siin Austraalias tundub olevat taevas palju rohkem tähti kui Eestis ja tähed tunduvad ka palju säravamad ja kergemini nähtavad. Või tegelikult on vahe äkki vaid selles, et kodumaal polnud neid lihtsalt aega imetleda ega jälgida.

P.S. KELLEL HUVI, SIIS ROHKEM PILTE MEIE RÄNNAKUST GREAT OCEAN ROAD-il LEIATE
SIIT

1 kommentaar:

  1. Nii kummaline, et sa mainisid, et tahti on rohkem ja nad saravad justkui eredamalt, mul on kogu aeg olnud sama tunne, kui ma Long Islandil oist taevast vaatama jaan, monel hilisohtul toolt koju tulles

    VastaKustuta